Elu läheb kallimaks

Transpordiettevõtte Est-Trans Kaubavedude juhatuse liikme Reio Engmani sõnul toob aasta hinnatõusu. „Kütusehinnatõus tuleb sel aastal ja ka teemaks," rääkis Engman. "Teemaks on aga dubleeriv, sest me maksame raskeveoki maksu juba aastaid ja nüüd lisandub siia ka teemaks. Ning see pole ka õigesti välja töötatud – praeguses eelnõus on see alates 12 tonnist – see tekitab ebavõrdset konkurentsi."

Hinnad tõusevad igal juhul ja keegi peab selle kinni maksma, ütles Engman ja lisas: "Mina seda omast taskust kinni ei maksa!“

Teemaksu puhul ulatuvad numbrid tema sõnul aastas 100 000 euro kanti. Sellele lisandub kütusehinna tõusu kulu. „Protsenti või numbrit ei oska veel öelda. Kindlasti tõusevad selle tulemusel ka muud hinnad. Kogu toidukorv tõuseb, tarbija maksab selle kõik kinni lõpuks,“ märkis Engman. Tema sõnul peaks riik asjaosalistega, kes löögi alla satuvad, eelnõud enne läbi rääkima ja kooskõlastama, mitte neid omaette laua taga treima.

Kütusefirma Neste juhi Ivar Kohvi sõnul jätkub tänavu mootorkütuste hinna tõus. „Arvestades nafta maailmaturuhinna prognoose ja Eestis peatselt jõustuvaid aktsiisimäärade muudatusi on paraku tõenäoline kuni paarikümnesendine jaehindade kasv,“ märkis Kohv.

ABB juhi Bo Henrikssoni sõnul tahaksid nemad hindu alati tõsta, kuid iseasi, kas saab tõsta, sest konkurents on tihe. „Vajadus hindu tõsta on ju alati. Kui kulud tõusevad, siis see on murekoht," rääkis Henriksson. "Gaasiaktsiis ja energiamaksud teevad murelikuks. Selle tõttu jäävad mõned investeeringud tegemata. Mõned ettevõtted hakkavad asju ja ümber mõtlema ja kolivad võib-olla Eestist mujale – karta on, et neid võib juurde tulla,“ arvas ABB juht.

Kuna ABB kasutab Eestis palju gaasi, siis gaasiaktsiisi järsk tõus teeb ettevõtte murelikuks ja ilmselt plaanitakse osa raha hinnatõusuga tagasi saada. Teine võimalus on Henrikssoni sõnul leida energiasäästlikumaid lahendusi.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul prognoosisid toiduainetetööstuste juhid juba läinud sügisel toiduainetele mastaapset hinnatõusu selleks aastaks, sest toorainehinnad, palgasurve ja investeeringuvajadused kasvavad. „Eelkõige puudutab see piimasektorit, kus toorpiima hind on möödunud suve 20 sendilt liitri eest tõusnud 32-33 sendini. Ühtpidi on see hea põllumeestele, kuid teistpidi toob kaasa tarbijahindade tõusu. Samuti käib see lihatootmise pihta - kui Eesti on end eluaeg sealihaga ära tootnud, siis nüüd on isevarustuse tase 80%,“ rääkis Potisepp.

Suhkru hind tõusis tema sõnul eelmisel aastal 20 protsenti, tänavuseks on prognoositud 25protsendine hinnatõus.

Lisaks sisendhindade tõusule on oluliseks lõpphinna mõjutajaks Potisepa sõnul ka poliitilised otsused, maksumuudatused – gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi tõus, täiendava pakendimaksu kehtestamine ja keskkonnatasude suurendamine. „Joogitööstust on juba praegu väga valusalt mõjutanud alkoholi aktsiisitõus. Samuti on mureks võimalik magusamaks, mida ei saa Euroopa Liidu õiguse järgi kehtestada ainult karastusjookidele. Kõik need maksutõusud väljenduvad aga toote lõpphinnas,“ selgitas Potisepp toiduainete vältimatut hinnatõusu sel aastal.

Hotelliärimehe ja hotellide- ja restoranide liidu aseesimehe Feliks Mägusa sõnul ootab nende sektorit mõõdukas hinnatõus kogu Eestis. „Pole palju hinnatõusu argumente. Sektor on konkurentsitihe, hinnavõitlus kõva. Arvestades seda, et majutusasutuste käbemaksumäära tõus jäi ära, siis sellest vägisi hinnatõusu ilmselt ei tule,“ rääkis Mägus.

Samas näeme ilmselt Tallinnas Mägusa sõnul suuremat hinnatõusu kui teistes Eesti piirkondades. „Tänu Euroopa Liidu eesistumise aastale on ootused suuremad. Nõudlus kasvab ja ilmselt ka lisandub kliendigruppe, kelle ootus on osta kõrgema hinnaklassiga teenust. Tõenäoliselt võib prognoosida pigem kõrgemat hinnatõusu kui varasematel aastatel, kus meil on olnud väike tõus,“ rääkis hotelliärimees.

Eestis tervikuna elavdab hinnatõus majandust ja kõigile negatiivselt mõjuda ei tohiks, usub Mägus. „Inflatsioon on majanduskasvu üks ergutustegureid, vaevalt see kogu keskkonnale suurt negatiivset kaasa toob. Ja vaevalt ka meie konkurentsivõime sellest muutub. Fakt on see, et lisaks tööjõukulude kasvule ja aktsiisidega seotud hinnatõusule mõjutavad need kõiki sektoreid ja avaldavad hindade tõusule survet," leidis Mägus.

Majutussektori madalad palgad vajavad tema sõnul tõstmist, ja need tõusevadki. "Küsimus on selles, kui suurt hinnatõusu suudab turg vastu võtta,“ seletas Mägus ja lisas, et loogiliselt võttes peaks hinnatõus käima inflatsiooniga sama jalga.