Rahvas on korruptandi võlausaldaja

Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu juhtis hiljuti Äripäevale antud intervjuus tähelepanu halvale praktikale kohalikes omavalitsustes, mida Äripäeva arvates tuleb muuta. Nimelt ei kasuta kohalikud omavalitsused korruptsioonjuhtumites kannatanuna oma õigusi kurjategijate tekitatud kahju neilt sisse nõuda.

Lihtsamalt öeldes on probleem selles, et linna- või vallaametnik võtab altkäemaksu ehk saab kuritegelikku kasu. Altkäemaksu maksja saab kasu, sest omavalitsus tegi talle vastuteene. Kui juhtum leiab kohtus tõendamist, siis oleks loogiline, et kuriteo osalised hüvitaksid omavalitsusele tekitatud kahju. Seda aga pole juhtunud ja kahju jääb maksumaksjate kanda.

Senisel praktikal on selge põhjus, kuidas sa ikka esitad rahalise nõude enda kolleegi või ka iseenda vastu, sest Eestis on kombeks korruptsioonikahtluse korral jätkata senises ametis. Seega ei lähtu omavalitsusi juhtivad inimesed valla- või linnaelanike huvidest.

Ilmekas näide on Kohtla-Järve korruptsioonijuhtum. Kohus mõistis konkurentsialases süüteos, omastamises, usalduse kuritarvitamises, altkäemaksu võtmises, ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises süüdi endise Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi. Sama kohtuotsusega mõisteti omastamises ja ametialases võltsimises süüdi endine Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo.

Kohtupingist altkäemaksja firmasse

Solovjovi karistas kohus 5 aasta pikkuse vangistusega 5aastase katseajaga ja Kollot 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega 5aastase katseajaga. Lisaks keelati neil 3 aasta jooksul töötamine riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. Töötamiskeeld alles pärast riigikohtus otsuse jõustumist ametist viinud linnapead tõenäoliselt ei muserdanud, kuna Solovjov asus eelmise aasta sügisel tööle kommunaalärimehe Nikolai Ossipenkoga seotud ettevõttesse. Ossipenko oli just see, kelle huvides Solovjov kuriteod toime pani.

Sooritatud kuritegudega tekitas Solovjov Kohtla-Järve linnale ehk sealsetele maksumaksjatele kahju 210 200 eurot ja Kollo 840 069 eurot. Selle kahju (ehk teisiti võttes kellegi kasu) oli Kohtla-Järve linn valmis jätma sisse nõudmata. Võrdluseks: Kohtla-Järve selle aasta eelarve maht on 49,1 miljonit eurot ning linnavalitsusel on vajadusel õigus võtta eelarveaasta kestel lühiajalist arvelduslaenu 2017. aasta rahavoogude juhtimiseks kuni miljon eurot.

Seda miljonit ei peaks aga Kohtla-Järve linn laenama, vaid võiks nõuda tagasi nendelt inimestelt, kes oma tegevusega linnale nii suure kahju tekitasid. Pikka aega ei soovinud linnajuhid nõuet esitada, kuid pärast kapo aastaraamatu avaldamist ning probleemi tõstatamist otsustasid kahju hüvitamise nõudega endiste linnajuhtide vastu kohtusse minna. Lisaks kaalutakse kahjunõude esitamist ka teiste selle juhtumiga kohtu alla olnud isikute vastu. Näiteks pääses tervislikel põhjustel karistusest Nikolai Ossipenko. Kehv tervis ei tähenda aga seda, et korruptsioonikuriteost kasu saanud Ossipenko ettevõttelt ei võiks linn tekitatud kahju sisse nõuda.

Kahjunõude esitamine toob omavalitsusele kaasa küll kulusid, sest tõenäoliselt tuleb alustada kohtuteed. Samas on suur osa tööst juba kriminaaluurimise käigus tehtud ning ka tekitatud kahju määratud. Lisaks omavalitsusjuhtide moraalsele kohustusele maksimaalselt seista oma valla huvide eest on korruptantidelt omavalitsusele tekitatud kahju sissenõudmine ka äriliselt tark tegevus, sest võimaldab saada omavalitsuse eelarvesse lisaraha.