Maksud alla, riik õhemaks

Äripäev on alati toetanud õhukest riiki ja madalaid makse. Jüri Ratase valitsus seevastu on Eestist teinud ühe kõige kiiremini maksukoormust suurendava riigi – ise samal ajal jutlustades, kuidas riik panustab inimeste heaolusse.

Eduka ettevõtja taustaga kunagisel tippsportlasel Toomas Tõnistel on rahandusministri positsioonile asudes võimalik vähemalt osaliselt tagasi pöörata uue valitsuse maksutõusud ja taastada kadumaläinud usaldus riigi ja ettevõtjate vahel. Ettevõtjate ja riigi vahel on vastasseise olnud ennegi, kuid maksudega mängimine on suhted ajanud erakordselt teravaks. Ettevõtjatel puudub kindlus oma plaanide tegemisel ning maksurahu saavutamine võiks olla Tõniste esimene töö. Tõsi, see pole kerge ülesanne: maksupaketi uuesti lahtivõtmine tekitab alguses eeldatavasti uue segaduse. Ent vaevalt saab minna veel hullemaks kui see supp, mis Keskerakonna valitsuses siiamaani kokku keedetud.Tõniste eesmärk võiks olla üleüldise maksukoormuse vähendamine.

Tuletame siinkohal meelde, et maksukoormust hakkas suurendama juba Taavi Rõivase esimene valitsus, ehkki seegi rääkis meelsasti ettevõtluskeskkonna toetamisest ja heaolu suurendamisest. Järgmisest aastast aga läheneb maksukoormus juba 36 protsendile.

Muidugi võib siinkohal vastu väita, et heaoluriiki üksnes maksukoormuse suurendamisega luua saabki: kõik need Skandinaavia riigid, mida me endale elatustaseme poolest eeskujuks seame ja kellele tahame järele jõuda, hiilgavad kõrge maksukoormusega. Arvestades, et Eesti elanikkond vananeb järjest ja osa sektorite tööjõupuudus on terav – seda hoolimata värskest statistikast, mis ütleb, et vabade ametikohtade arv on praegu lausa viimas kaheksa aasta suurim – ei kao iseenesest kuhugi Eesti sotsiaalsüsteemi jätkusuutmatuse mure. Seda ei saa lahendada miljonite sissepumpamine iga paari aasta tagant, vaid üksnes kogu süsteemi reform: haiglavõrgu optimeerimine, eraravikindlustuse süsteemi loomine solidaarse süsteemi kõrvale ja raviraha liikuma päästmine koos patsiendiga.

Tõniste käibemaksu suurendamise mõte tundub mõistlik sellest seisukohast, et üks lihtne maksutõus on kindlasti parem mitme segase asemel. Maksusüsteemi lihtsus on olnud Eesti eelis pikkade aastate vältel. Äripäevale meeldiks aga väga, kui Tõniste tõstaks lauale ka sotsiaalmaksu lae või sotsiaalmaksu vähenduse – miks mitte ka koos ettevõtte tulumaksu uuesti laualetõstmisega, nagu on soovitanud Indrek Neivelt. Ettevõtjaid ei häiri mitte vajadus makse maksta, vaid praeguse valitsuse kahepalgelisus, mille parim näide oli praeguse seisuga õnneks maha kantud panditulumaks.

Ent ikkagi: ka riik saab olla õhem. Me ei räägi mitte tuletõrjujate, õpetajate või politseinike palga kallale minekust, vaid ametnikearmee vähendamisest, millest Seeder on korra juttu teinud, aga konkreetse kavani pole jõudnud. Et see tekitab vastuseisu ametnikes ja ametiühingutes, on paratamatu.

Ja kolmas kokkuhoiukoht: riigi investeeringute plaan, mis lõhnab tugevalt kohalike valimiste järele. Nii ei pea see olema. Kõike rajatavat peab pärast haldama ja korras hoidma, seegi on kulu. Maksumaksja raha eest 100 miljoni eest renoveeritav linnahall on nuripidise mõtlemise parim näide. Muinsuskaitselisigi argumente ei peaks jumaliku positsioonina käsitlema.