Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valgusvihk salaomanike pessa

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Vastne seadusemuudatus ei tee kõiki tegelikke kasusaajaid kohe nähtavaks, aga kuskilt peab ju alustama, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Riigikogus vajalikud poolthääled kätte saanud nn tegelike kasusaajate kapist väljatirimise seadusemuudatus on igati teretulnud algatus. Kuivõrd see aga tegelikkuses tööle hakkab, on vara ennustada.
    Äripäev jagab paljude ettevõtjate kahtlusi seadusemuudatuse toimise suhtes – aga mitte selles mõttes, et polegi üldse vaja neid tegelikke kasusaajaid teada. Muidugi on vaja teada. Mida läbipaistvam ärikeskkond on, seda elutervem on konkurentsiõhkkond, milles ettevõtjad oma ärisid arendavad. Ent mitte ainult ettevõtjal pole vaja tegelikke kasusaajaid teada – see teadmine on oluline kogu avalikkusele, et ühiskonna toimimist paremini mõista.
     
    Nii mõnigi ettevõtja on olnud irooniline: polegi tähtis teada, kes selle või teise kuuri ehitamise kasu end taskusse paneb. Takkapihta olevat liiga palju infot pigem paha – küll juba kurjategijadki infol silma peavad: polevatki muud vaja kui ajaleht lahti lüüa ja järele vaadata, kelle lapsed ära varastada.Toimetuse meelest seisab ohukoht hoopis mujal: seadusemuudatus võib küll kohustada ettevõtteid tegelikke kasusaajaid ära näitama, aga 1) andmete äriregistrisse edastajail endil ei pruugi tegelikest kasusaajatest alati ja igal juhul ammendavalt ülevaadet olla; 2) võimalikku valeandmete esitamist ei pruugita avastada, sest kontroll on eeldatavasti pisteline. 
    Ent kumbki neist argumentidest ei muuda seadusemuudatust mõttetuks. Kõik seni varjus olnud kasusaajad loomulikult ühe ropsuga avalikuks ei saa, ent tähtis on astuda esimene samm. Juba teadmine, et andmed läbivad kontrolli ja valeandmete esitamine võib välja tulla, distsiplineerib vastutustundlikumale suhtumisele. Ent mitte ainult ametlikku kontrolli ei pea kartma: konkurendid hoiavad ju ka silmad lahti. Ja loodetavasti ei pea nad keelt hammaste taga.
    Võtame näiteks Signaali
    Võtame näiteks salapärase ettevõtte nimega Signaal, millega koostööd Tallinna linnavalitsus katkestanud ei ole, ehkki tunnistab ise ka, et ei tea selle ettevõtte tegelikke omanikke. Äripäeva meelest pole avalikul võimul sellise ettevõttega koostööd teha sünnis, aga Tallinna rae meelest pole häda midagi. Mis võiks laial avalikkusel selle vastu olla, et Signaali omanikud avalikuks saavad? See on väärtuslik informatsioon – kui see just juhtumisi Tallinna linnavalitsejaid endid ebamugavasse olukorda ei pane. 
    Teine hea näide on Margus Linnamäe ärid, mille puhul Linnamäe ise pole alati nii kergesti välja paistnud. Näiteks on konkurendid kahtlustanud, et City 24 oli juba enne ametlikku müügi vormistamist ravimi- ja meediaärimehe Linnamäe kontrolli all. Sarnaseid kahtlusi kõlas konkurentide suust ka siis, kui Ilmar Kompus ostis BNSi – selles nähti esimest sammu ettevõtte liikumises Linnamäe kätte. Sammu ja tüki kaupu omandas Linnamäe ka Eesti Meedia – mitte et see ebaseaduslik olnuks.Meie seadusemuudatus pole üksnes Eesti seaduseandja eesrindlik samm, see tuleneb Euroopa Liidu direktiivist, mille mõte on takistada rahapesu ja terrorismi. Vastavad seadusesätted ongi juba üsna keeruliseks teinud nt pankade elu. Arusaadavasti on tegelike kasusaajate väljaselgitamine ja avalikustamise kohustus lisatöö ka ettevõtetele. Ning kindlasti hakatakse otsima uusi kasusaajate nähtamatuks muutmise võimalusi. Ausa ettevõtja huvides on aga kindlasti, et selliseid võimalusi jääks järjest vähemaks.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.