- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toores seadus näitab ministeeriumi nõrkust
Mullu sügisel valitsuse poolt riigikokku saadetud uus jäätmeseaduse eelnõu on teeninud pea kõigi Eesti ettevõtteliitude meelepaha. Riigikogu on sunnitud astuma sammu tagasi ja asuma parandama keskkonnaministeeriumi ametnike poolt eelnõusse kirjutatud põhimõttelisi vigu.
Äripäeva hinnangul on valitsus saatnud parlamenti toore eelnõu. Sõltumata sellest, kas ametnikud on oma töö teinud puudulikult, tingituna kiirustamisest, küündimatusest või laiskusest, on eelnõu valitsusse toonud ministril põhjust peeglisse vaadata ja endalt küsida, kas ta saab oma tööga hakkama.
Varasemat jäätme- ja pakendiseadust ühendama pidanud eelnõu mõte on valdkonna seadusandluse lihtsustamine, kuid üldine arusaamine ettevõtjate seas on, et saavutatud on hoopis vastupidine tulemus. Seaduseelnõu on 101 lehekülge ja 304 paragrahvi pikk ning oluliselt mahukam kui senised kaks seadust kokku. Ilmselt on seaduseelnõu mahu kasvamisel oma süü ELi tasemel vägagi rangelt reglementeeritud valdkonna direktiivide nõuete ülevõtmisel.
Riigikokku jõudnud eelnõus oli muu hulgas näiteks nõudmine, et kasutajale tuleb kõigil pakenditel edastada info toote valmistamiseks kulunud energia ja materjalide, toote kestvuse pikendamise, korrashoiu, parandamise ja uuendamise võimaluste kohta. Seda siis alates toorest kalast kuni põllutraktorini välja. Arvestades, et keskmise toidupoe sortimendis on 100 000 toodet ning ehituskauplustes rohkemgi, tekib põhjendatud küsimus, kuivõrd selliste nõuete seadusesse kirjutamisel tegelikku mõju analüüsiti.
Ministeerium on tööga rahul
Selle punkti puhul on riigikogu keskkonnakomisjon praeguseks juba otsustanud, et see tuleb eelnõust sellisel kujul välja võtta ja kohaldada seda üksnes probleemtoodetele. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus kinnitab aga endiselt, et kõigi eelnõus olevate seadusemuudatuste mõju on kindlasti hinnatud ja need on ka lahti selgitatud.
Kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts seevastu leiab, et eelnõu seletuskirjas on olulisi varjatud muudatusi. “Oleme leidnud sätteid, mille juurde on lisatud selgitus, et tegemist on kehtiva õigusnormiga, kuid tegelikult on õigusnormi oluliselt muudetud,” nendib ta. Möödunud aasta lõpul saadetud avalduses palusid ettevõtteliidud seaduse menetlemise peatada, sest mahukas eelnõu ja seletuskiri nõuavad põhjaliku arvamuse avaldamiseks rohkem aega. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) lubabki, et komisjon võtab kõik paragrahvid ükshaaval lahti ja arutab asjaosalistega läbi.
Seaduseelnõu eesmärk on kindlasti üllas ning see sisaldab ka palju häid ja vajalikke lahendusi keskkonnariskide vähendamiseks ja jäätmete tõhusamaks käitlemiseks. Paraku on see eelnõu toores ja korralikult läbi kirjutamata ning ei oleks tohtinud sellisel kujul riigikokku jõuda. Riigikogu asub praegu tegema tööd, mille oleksid ära pidanud tegema keskkonnaministeeriumi ametnikud. Maksumaksjal on põhjust muret tunda, kas jäätmeseaduse eelnõu näitabki keskkonnaministeeriumi tegelikku võimekust ning ministeeriumi töö eest tervikuna vastutaval minister Siim Kiisleril (IRL) on samuti põhjust oma järeldused teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele