• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 500−0,12%5 960,64
  • DOW 30−0,29%42 084,22
  • Nasdaq −0,13%19 422,38
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 500−0,12%5 960,64
  • DOW 30−0,29%42 084,22
  • Nasdaq −0,13%19 422,38
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • 28.11.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saaremaa sild vajab selget otsust

Odava laenuraha sulguv aken sunnib oluliste infrastruktuuri investeeringute otsustega kiirustama.
Saaremaa sild vajab selget otsust
Äsja avaldatud maanteeameti tellitud analüüs kinnitab, et Suure väina sillaühendus on mõnekümne aasta perspektiivis märkimisväärselt odavam kui parvlaevaühenduse ülalpidamine.
Äripäev leiab, et silla rajamiseks tuleb poliitiline otsus lõpuks ära teha ja sild valmis ehitada – olgu koostöös erakapitaliga või ilma. Kurb oleks, kui sellest saaks järjekordne suurprojekt, mis viimasel ajal Eestis epideemia mõõtmed võtnud protestiliikumiste ohvriks langeb.
Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamine on väga pika habemega teema. Esimesi plaane Suurde väina püsiühenduse rajamiseks tehti teadaolevalt juba 19. sajandil. Uuemal ajal algatas valitsus Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis ning aasta hiljem kinnitas toonane majandusminister Juhan Parts, et valitsuse eesmärk on rajada püsiühendus aastaks 2015.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagahoovi kaitsjate pealetung
Selleks ajaks sild siiski valmis ei saanud ning ei ole saanud tänaseni. Erinevaid uuringuid on vahepeal tehtud terve hulk ning uuesti tõstsid aasta tagasi teema lauale ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes tegid ettepaneku ehitada sild valmis erakapitali toel. Värske maanteeameti tellitud analüüs leiab siiski, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem. Odavam on sild valmis ehitada laenuaraha toel.
Sest laenuraha on praegu veel odav, kuid see ei pruugi kauaks nii jääda. Just seetõttu tuleb otsused olulisemate infrastruktuuri investeeringute kohta kiiresti ära teha. Järgmine sobiv hetk võib tekkida alles kümnete aastate pärast. See aga tähendab seniks arengu pausile panemist, hulgaliselt maanteedel kaotatud elusid, praamisabas kaotatud tunde ja doteeringutesse maetud maksumaksja eurosid. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes ei ole emiteerinud riigi võlakirju. Ehk võiks just mandri ja Saaremaa vaheline sild või Tallinna ja Tartu vaheline korralik maantee olla projektid, mida võlakirjadega rahastada?
Rahastuse leidmisest olulisemaks takistuseks võib aga saada Eestis viimasel ajal epideemia mõõtmed omandanud nimby (not in my back-yard – mitte minu tagahoovis) mõtteviis. Just selle suhtumise orki lendas tselluloositehase rajamine ning sellega on hädas kõik arendajad – tuuleparkide ehitajatest ja Rail Balticu projekteerijatest kuni uuselurajooni lasteaeda kavandava omavalitsuseni välja. Palun, ehitage, aga kindlasti mitte minu akna alla.
Otsuste plussid ja miinused
Ka Saaremaa püsiühenduse idee on juba kogunud hulgaliselt vastaseid, kes muretsevad küll looduskeskkonna, küll saarte unikaalse kultuuripärandi, küll autode mürareostuse, küll turistihordidega kaasnevate turva- ja muude riskide pärast. Kindlasti ongi kõik need hirmud suuremal või vähemal määral põhjendatud, kuid otsuste tegemisel tuleb hinnata lisaks võimalikele kahjudele ka võimalikku kasu.
Istuvalt Jüri Ratase valitsuselt mõnd otsust oodata oleks naiivne, kuid kui poliitikud rändekompakti sirvimise vahelt mahti saavad, siis oleks valijatel kindlasti oluline kuulda erakondade seisukohti nii Saaremaa püsiühenduse kui ka Tallinna–Tartu maantee väljaehitamise kohta. Sest need on asjad, mis meie elu päriselt mõjutavad ja mis on tuleva aasta märtsis valimistel otsuse tegemisel olulised.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele