Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saaremaa sild vajab selget otsust

    Odava laenuraha sulguv aken sunnib oluliste infrastruktuuri investeeringute otsustega kiirustama.

    Äsja avaldatud maanteeameti tellitud analüüs kinnitab, et Suure väina sillaühendus on mõnekümne aasta perspektiivis märkimisväärselt odavam kui parvlaevaühenduse ülalpidamine.
    Äripäev leiab, et silla rajamiseks tuleb poliitiline otsus lõpuks ära teha ja sild valmis ehitada – olgu koostöös erakapitaliga või ilma. Kurb oleks, kui sellest saaks järjekordne suurprojekt, mis viimasel ajal Eestis epideemia mõõtmed võtnud protestiliikumiste ohvriks langeb.
    Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse rajamine on väga pika habemega teema. Esimesi plaane Suurde väina püsiühenduse rajamiseks tehti teadaolevalt juba 19. sajandil. Uuemal ajal algatas valitsus Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis ning aasta hiljem kinnitas toonane majandusminister Juhan Parts, et valitsuse eesmärk on rajada püsiühendus aastaks 2015.
    Tagahoovi kaitsjate pealetung
    Selleks ajaks sild siiski valmis ei saanud ning ei ole saanud tänaseni. Erinevaid uuringuid on vahepeal tehtud terve hulk ning uuesti tõstsid aasta tagasi teema lauale ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes tegid ettepaneku ehitada sild valmis erakapitali toel. Värske maanteeameti tellitud analüüs leiab siiski, et erasektori partnerluse rahaline mõju on finantseerimisalternatiividest kõige negatiivsem. Odavam on sild valmis ehitada laenuaraha toel.
    Sest laenuraha on praegu veel odav, kuid see ei pruugi kauaks nii jääda. Just seetõttu tuleb otsused olulisemate infrastruktuuri investeeringute kohta kiiresti ära teha. Järgmine sobiv hetk võib tekkida alles kümnete aastate pärast. See aga tähendab seniks arengu pausile panemist, hulgaliselt maanteedel kaotatud elusid, praamisabas kaotatud tunde ja doteeringutesse maetud maksumaksja eurosid. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes ei ole emiteerinud riigi võlakirju. Ehk võiks just mandri ja Saaremaa vaheline sild või Tallinna ja Tartu vaheline korralik maantee olla projektid, mida võlakirjadega rahastada?
    Rahastuse leidmisest olulisemaks takistuseks võib aga saada Eestis viimasel ajal epideemia mõõtmed omandanud nimby (not in my back-yard – mitte minu tagahoovis) mõtteviis. Just selle suhtumise orki lendas tselluloositehase rajamine ning sellega on hädas kõik arendajad – tuuleparkide ehitajatest ja Rail Balticu projekteerijatest kuni uuselurajooni lasteaeda kavandava omavalitsuseni välja. Palun, ehitage, aga kindlasti mitte minu akna alla.
    Otsuste plussid ja miinused
    Ka Saaremaa püsiühenduse idee on juba kogunud hulgaliselt vastaseid, kes muretsevad küll looduskeskkonna, küll saarte unikaalse kultuuripärandi, küll autode mürareostuse, küll turistihordidega kaasnevate turva- ja muude riskide pärast. Kindlasti ongi kõik need hirmud suuremal või vähemal määral põhjendatud, kuid otsuste tegemisel tuleb hinnata lisaks võimalikele kahjudele ka võimalikku kasu.
    Istuvalt Jüri Ratase valitsuselt mõnd otsust oodata oleks naiivne, kuid kui poliitikud rändekompakti sirvimise vahelt mahti saavad, siis oleks valijatel kindlasti oluline kuulda erakondade seisukohti nii Saaremaa püsiühenduse kui ka Tallinna–Tartu maantee väljaehitamise kohta. Sest need on asjad, mis meie elu päriselt mõjutavad ja mis on tuleva aasta märtsis valimistel otsuse tegemisel olulised.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.