Äripäev • 3. detsember • 3 min
Jaga lugu:

Helsingi börs puhub Tallinkile tuule purjedesse

Tallinki minek Helsingi börsile on nutikas turundusotsus ja teenäitaja ka teistele börsifirmadele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Täna algas Helsingi börsil kauplemine Tallinki väärtpaberi hoidmistunnistustega ehk FDRidega (Finnish share depository receipts). Tallinki aktsiad jäävad Tallinna börsil noteerituks. Hoiutähed, millel investori jaoks aktsiaga võrreldes sisulist erinevust ei ole, emiteerib Nordea pank, panga Taani filiaal pakub likviidsust.

Äripäeva hinnangul on Läänemere suurima laevafirma Helsingi börsile minek kiiduväärt samm, millega varem on hakkama saanud vaid kunagised Hansapank ja Ühispank. Eelkõige on see ettevõttele hea turundusvõimalus, aga samas ka perspektiivikas otsus. Tallinna börsi ülekaalukalt suurim ettevõte näitab eeskuju, mida teisedki börsifirmad võiksid järgida, sest välisinvestorite tegevus siinsel väärtpaberiturul jääb paratamatult piiratuks.

Poolteist aastat tagasi ütles Paavo Nõgene investorina Äripäevale antud intervjuus, et Eesti börsi väiksus hoiab Tallinki aktsia hinda ebaõiglaselt alla ühe euro taset. Kui Tallink oleks noteeritud mõnel teisel, suurel börsil, oleks olukord tema hinnangul teine.

Tänavu mais Tallink Grupi juhatuse esimeheks saades on Nõgene lahendanud probleemi, mille investorina sõnastas. Seda kinnitab investorite senine reaktsioon: viimasel ajal, pärast Helsingi börsile mineku kinnitamist, on ettevõtte aktsia tõusnud 10 protsenti.

Ja tõuseb veel, kui uskuda Helsingi börsi esindaja Maarit Bystedti arvamust – tingimusel, et ettevõtte investeerimislugu on õige, sest viimastel aastatel on Soome investorid aina aktiivsemalt osalenud välismaiste firmade IPOdes ning paljud IPOd on mitmekordselt üle märgitud.

Tallinna börsi probleem on selle väiksus ja kulukus-tülikus välisinvestorite jaoks siia investeerimisel. Põhjanaabrite jaoks on Tallinna börsilt aktsiate ostmine keerulisem, kallim ja aeganõudvam kui näiteks USAst. Nasdaq Tallinna Börsi juhatuse esimees Kaarel Ots on tunnistanud, et börsi likviidsus on nõrk, kuna aktsiad on piiratud arvu inimeste käes, ent kui aktsiate vabalt kaubeldavat osa saaks mitmekordistada, võiks hind tõusta. Helsingi börs avab välisinvestoritele ja börsiettevõtetele uued võimalused. Võib loota, et mida rohkem Eesti börsiettevõtteid Soome börsile laieneb, seda kõrgemaks nende turuväärtus kasvab.

Kui Tallinkile midagi ette heita, siis seda, et firma oleks pidanud selle sammu juba kümme aastat tagasi ära tegema. Nii arvab legendaarne Soome investor Seppo Saario, kes usub siiski, et vaatamata tihenenud konkurentsile börsil on Tallinkil Soome börsil lennuvõimet küll, kui firma saab näidata kasumlikku kasvu müüginumbrites.

Siinkohal tasub tähele panna ka hoiatusmärke: kuigi kolmandas kvartalis kasvas reisijate ja kaubaveoühikute arv, siis kasum mullu sama ajaga võrreldes vähenes, põhjuseks kõrgemad kütusekulud ja väiksem prahtimise tulu.

Helsingi börsile minek tõi naerunäo paljudele Tallinki töötajatele, sest firma jaotas valitud 271 töötajale läbi boonusprogrammi igaühele 750 hoidmistunnistust, kokku 203 250 tunnistust. Mida rohkem Eesti ettevõtteid Soome börsile läheb, seda rohkem naerunägusid.

Tulevikku vaadates võiks unistada Põhjamaade ja Baltikumi ühisbörsist, mis väiksusest tingitud probleemid lahendaks ja annaks tuntavaid eeliseid, eelkõige läbi suurema nähtavuse ja läbipaistvuse nii väikeinvestorite jaoks kui ka võimalikel üleostmistel.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt