Äripäev • 15. veebruar
Jaga lugu:

Merko tegi rahasüsti börsi atraktiivsusesse

Merko Ehituse otsus maksta kõrget dividendi rõõmustab investoreid, kuid samas pole ehitussektori taevas sugugi pilvitu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Merko Ehituse möödunud aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot, kontserni puhaskasum 19,3 miljonit eurot, aastases võrdluses kasvasid mõlemad ligi kolmandiku võrra. Börsiettevõte kavatseb maksta dividendideks 92% kasumist, mis moodustab ühe euro aktsia kohta.

Äripäev leiab, et on hea, kui Eesti juhtiv ehitusettevõte on suutnud vaatamata üha kasvavatele ehituse sisendhindadele mullu nii edukalt majandada ja teenitud kasumit heldelt ka aktsionäridega jagab. See tähendab, et vaba raha ei koguta kontole, vaid makstakse targema alternatiivi puudumisel omanikele välja.

Merko teade maksta dividendi üks euro aktsia kohta tõstis eile aktsia hinda Tallinna börsil hüppeliselt 9,2-lt 9,8-le eurole. Seega on Merko dividenditootlus nüüd üle 10%, mis on Tallinna börsil üsna erakordne. Vähe on neid, kes lähedale pääsevad. Tunnustust väärib seegi, et Merko on olnud ajalooliselt erakordselt sitke ja stabiilne. Välja vedanud mitu majanduskriisi ning tervelt välja tulnud korruptsiooniskandaalist. Toomas Annus ja Andres Trink ja nende meeskond paistavad sellised, kellega iga investor võiks koos luurele minna.

Ka mullu maksis ettevõte dividendi ühe euro aktsia kohta ja siis moodustas see aastakasumist 120%. 2017. aastal maksti dividendidena välja 119% ja 2016. aastal 90% aastakasumist. Ettevõtte kehtiva dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50–70% aastakasumist. Eile välja kuulutatud otsus kinnitab siiski jätkuvat suunda maksta dividendideks oluliselt rohkem.

Ohu märgid on õhus

Samas saab otsusest välja lugeda ka muid märke. Näiteks seda, et järjest raskem on leida tulusaid investeeringuid ja ettevõte ei näe mõtet selleks raha kõrvale panna. Palgaralli, tööjõunappus, ehitushindade üldine tõus ja laenu saamise keerukamaks muutumine pidurdab uute tellimuste mahtu turul ja avaldab survet kasumimarginaalidele, varjutades ehitussektori tulevikku.

Eesseisvaid probleeme tunnistas pressiteates ka Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink, lisades, et 2018. aasta oli ehitusmahu poolest erandlik aasta. Järgmine aasta ei pruugi sarnane tulla. Merko konkurent Nordecon kahekordistas küll mullu kasumi, kuid analüütikute hinnangul on küsitav, kas taset suudetakse hoida.

Äripäeva küsitletud arvamusliidrid ja analüütikud ennustasid, et käesoleval aastal on oodata majanduse jahenemist. Kuigi suuri ehitusfirmasid nagu Merko ja Nordecon tööjõukriis otseselt ei puuduta, mõjutab see neid alltöövõtjate kaudu. Ehituse alltöövõtjaid päästis hädast välja välistööjõud Ukrainast, Moldovast, Poolast ja teistest peamiselt endise idabloki riikidest, ilma kelleta kukuks Eesti ehitusturg käpuli, rääkis mullu septembris 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

Pole ime, et riskide hajutamiseks näeb Merko strateegia ette viia pool ärist väljapoole Eestit. Näiteks kahekordistus mullu kontserni tulu Lätis.

Eile oli õigel ajal jaole saanud investoritel siiski rõõmupäev. Ka suurosanik ja kontserni nõukogu esimees Toomas Annus lõikab suurt kasu – kui ta kogu kasumi välja võtaks, ulatuks see Äripäeva börsitoimetuse hinnangul 8,3 miljoni euroni. Äripäeva viimases dividenditulu teenijate edetabelis oli Annus 4,1 miljoni euroga kolmandal kohal.

Seega saab Annus märgatava osa vabanevast rahast. Kuid kuna investoreid on siiski palju, sai Tallinna börs korraliku atraktiivsust tõstva süsti.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum