Talupojad, hakakem nüüd investeerima!

„Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi.“ Just see soovitus iseloomustab „Aruka investori käsiraamatut“ kõige ilmekamalt. Raamatu autor John C. Bogle on üks väheseid, kes saab sellist soovitust endale lubada ning selle soovituse eest ka täiel määral vastutuse võtta.

Katkist pistikut välja vahetada ei raatsi, kaks aastat tagasi surnud kassi narmendama kriibitud mööbel, tapeet ja uksepiit on vahetamata. Remonti ei tee, kuigi raha on selleks olemas, aga ainus mõte peas on hoopis see, kuhu investeerida järgmine kokkuhoitud sent.

Investori kehvas tootluses pole sageli süüdi mitte väliskeskkond, poliitikud või keskpangad, vaid turgudele raha paigutaja enda käitumise vead, leidis Tallinna Tehnikaülikooli finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi „Aruka investori taskuraamatu“ esitlusel.

Kui ma oleksin oma investeerimiseksperimendi alguses raha kõige parema progressiivse fondi kätte andnud, oleksin täna peaaegu kolm korda vaesem.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.