“Ära mõtle, see ei sobi sulle!” Mõtle ikka!

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.

Aasta 2025 tuleb Eesti poliitikas kindlasti mitte vähem põnev, kui oli pöördeline 2024, mil erakonnad lagunesid ja mitu parteisambaks peetud poliitikut leidis uue varjualuse, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).