Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saarte Liinidele kuulub Eestis kõige rohkem sadamaid

    Tänavu 25-aastaseks saav AS Saarte Liinid on Eesti suurim sadamate haldamise ja arendamisega tegelev organisatsioon, mis sai asutatud 1. juulil 1994 toonase teede- ja sideministeeriumi juhtimisel vabariigi valitsuse korralduse alusel.

    Kui tegevuse mahult ja tulemustelt jäädakse sõltuvalt valdkonnast erinevate näitajatega Tallinna ja Sillamäe sadamatele ning ka mõnele teisele konkurendile alla, siis ettevõttele kuuluvate sadamate arvult ollakse kindlalt esimene.
    Tänaseni 100-protsendiliselt riigile kuuluv aktsiaselts alustas oma sünnihetkel kuue sadamaga ja on tasapisi, kuid kindlalt kasvanud. Juubeliaasta alguseks kuulub Saarte Liinide koosseisu 18 sadamat üle Eesti: Heltermaa ja Sõru Hiiumaal, Roomassaare, Kuivastu, Triigi, Ringsu (Ruhnu), Abruka, Papissaare ja Vikati (Vilsandi) Saare maakonnas, Rohuküla ja Sviby (Vormsi) Läänemaal, Piirissaare Tartumaal, Laaksaare Põlvamaal, Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid (Pärnumaal) ning Naissaare Harjumaal. Võrdlusena võib välja tuua selle, et 2019. aasta alguses on Veeteede Ameti registris Eestis kokku 48 suuremat sadamat ning 172 väikesadamat ja sadamakohta.

    12 liini, mis viivad kümnele Eesti saarele

    AS Saarte Liinid üheks põhiülesandeks on asutamisest alates olnud selliste regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, mille kaudu kindlustatakse laevaühendused Eesti mandriosa ja asustatud saarte vahel. See on osaliselt ka valdkond, kus ainult kasumit taga ajada ei saa ja kus regionaalpoliitika on alati tähtsam kui äri. Kokku käib ettevõtte sadamates 12 laevaliini, mis viivad kümnele Eesti saarele.

    AS Saarte Liinid tegutseb osaliselt ka valdkonnas, kus ainult kasumit taga ajada ei saa ja kus regionaalpoliitika on alati tähtsam kui äri. Kokku käib ettevõtte sadamates 12 laevaliini, mis viivad kümnele Eesti saarele.

    Villu Vatsfeld
    AS Saarte Liinid juhatuse esimees
    Avaliku liiniveoga tegelevate parv- ja liinilaevade teenindamise kõrval on AS Saarte Liinid aga tavaline äriühingust sadamapidaja, kes tegeleb kaubavedude ja -laevadega, võtab vajadusel vastu kruiisi- ja reisilaevu, teenindab Eesti Lootsi ja Veeteede Ameti aluseid, piirivalve- ja sõjalaevu, kalalaevasid, uurimisaluseid ning ka muid huvitavaid veesõidukeid, mis meie sadamatesse satuvad. Lisaks suuremate laevade teenindamisele on ettevõte välja arendanud ka oma väikelaevasadamate võrgustiku, mida tutvustatakse SL Marinas nime all ning mida tuntakse hästi ka mujal Euroopas.

    Reinvesteerib kogu teenitud kasumi ettevõtte arengusse

    Sadamate ja nende ohutuks kasutamiseks vajalike veeteede korrashoid on Eesti rannikumeres pidev töö. Siinsete merede suhteliselt madal veetase, aastaringselt muutlikud ilmastikuolud, hulk liikuvaid rannikusetteid ja Väinamere keerulised navigatsioonitingimused pakuvad tööd, mille järg on alati ees ja mis vajavad tihti ka eritehnikat. Näiteks ostis ettevõte äsja uue mobiilse ujuvsüvendaja Watermaster, mis on juba kolmas omataoline ja Saaremaa laevatehases 2012. aastal valminud töölaev Panda on just madala mere jaoks ehitatud.
    Veerandsaja aastaga on aktsiaseltsist Saarte Liinid kasvanud spetsiifilise oskusteabe ja sõltumatu finantseerimisvõimekusega äriühing. Loomulikult on kogu areng toimunud riigi kui omanikuga kooskõlastatud tegevuskava alusel, mille elluviimiseks ei maksa Saarte Liinid erinevalt paljudest riigile kuuluvatest äriühingutest dividende, vaid reinvesteerib kogu teenitud kasumi ettevõtte sadamatesse. Alates asutamisest on AS Saarte Liinid Eesti regionaalsetesse sadamatesse investeerinud kokku 81,7 miljonit eurot. Seda omavahendite, laenude, Euroopa Liidu struktuurfondide ning osadel juhtudel ka riigieelarvest tulnud rahaga.

    Annab tööd Eesti ääremaa inimestele

    Iga ettevõtte tugevuseks on inimesed. Nende oskused, kogemused ja tahe töötada kindlustavad tööandja hea nime nii laevade kui reisijate teenindamisel. Veerandsaja aasta jooksul on mõistagi ka siin aegamööda toimunud põlvkondade vahetus nagu igas arenevas koosluses. Sadamate haldamise ja arendamisega pakutakse hetkel tööd 97 inimesele, kuid suvisel kõrghooajal on hõivatuid oluliselt rohkem. Näiteks eelmisel suvel oli koos hooajaliste töötajatega Saarte Liinide koosseisus 119 inimest, kes kõik töötasid "ääremaal". Regionaalselt oluline on ka see, et AS Saarte Liinid on ainuke riigile kuuluv äriühing, mille peakontor ei asu Tallinnas, vaid hoopis Saaremaa pealinnas Kuressaares.
    Hoolimata sellest, et taristu- ja eelkõige sadamaäri on väga pikaajalise tsükliga ja kogemused kulla hinnaga, suureneb aasta-aastalt digitaliseeritud lahenduste tähtsus, mis tulevad kasutusele nii sadamateenuste osutamisel kui ka selle jälgimisel ja analüüsimisel. Sadamates ja laevanduses toimuvad arendustegevused ning kindel suund tehnoloogial ja keskkonnasäästlikkusel põhinevatele toimingutele tähendavad ainult üht – meretransport on tulevikumajanduse lahutamatu osa.

    TASUB TEADA!

    AS Saarte Liinid ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister Kadri Simson. AS Saarte Liinid juhatuse esimees on Villu Vatsfeld.

    * Kõigi AS Saarte Liinid sadamate statsionaarsete kaide pikkus kokku 5 kilomeetrit;

    * Kõigi AS Saarte Liinid sadamate ujuvkaide pikkus kokku 1,15 kilomeetrit;

    * Kõigi AS Saarte Liinid sadamate veealade suurus kokku 140 hektarit;

    * Kõigi AS Saarte Liinid sadamate maa-alade suurus kokku 60 hektarit

    REKORDTULEMUSED 2018

    Juubeliaastasse jõuti seni parimate tulemustega pea kõigi näitajate osas:

    2018. aastal teenindatud liinireise AS Saarte Liinid sadamates kokku: 28 277 reisi;

    2018. aastal teenindatud reisijaid kõikides ettevõtte sadamates kokku: 2 505 122 inimest;

    2018. aastal teenindatud sõidukeid kõikides ettevõtte sadamates kokku: 1 071 536 sõidukit;

    2018. aastal teenindatud kaubalaevu AS Saarte Liinid sadamates kokku: 340 alust;

    2018. aastal teenindatud kaupade kogumaht ettevõtte sadamates kokku: 940 028 tonni;

    2018. aastal teenindatud väikelaevade külastusi Saarte Liinide sadamates kokku: 5 746 alust 19 748 inimesega pardal

    AS Saarte Liinid müügitulu 2018. aastal oli 6 542 373 eurot ja kasum 944 505 eurot*

    *finantsnäitajad on esitatud auditeerimata andmetel.

    www.saarteliinid.ee ja rahvusvahelistele klientidele www.slmarinas.eu
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur diil lukus: Novavax ja Sanofi käivitavad uute vaktsiinide arenduse
Novavaxi aktsiad enam kui kahekordistusid reedel pärast seda, kui ettevõte teatas 1,2 miljardi dollari suurusest litsentsilepingust Sanofiga.
Novavaxi aktsiad enam kui kahekordistusid reedel pärast seda, kui ettevõte teatas 1,2 miljardi dollari suurusest litsentsilepingust Sanofiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.