Eesti majanduse kasvu jaoks on õhupalli peamiseks suurendavaks soojuseks eksport. Ekspordi kasvu suurimad pärssijad on juba mõnda aega olnud tööjõukulude jätkuv kasv, peaaegu olematu tööpuudus ja meie põhiliste ekspordipartnerite majanduse märgatav jahtumine.

Selge on see, et Eesti majandus hingab ettevõtjatega samas rütmis. Nendest sõltub, kas inimestel on tööd, kas neile on võimalik maksta palka ning kas riigikassasse laekub maksutulu. Niisamuti sõltub ettevõtjate käekäigust, kas ja kuidas jätkub Eestis majanduse edasine kasv.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2015. aastal neljandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga 1,1 protsenti. See tähendab, et erilisest kasvust rääkida ei saagi. Õhupalli õhus hoidmiseks ei piisa pelgalt soojusest, on tarvis suurendada pallis olevat õhu kvaliteeti ja kogust.

Ajal kui Euroopas on pankade laenuintressid ajalooliselt madalal tasemel, langesid investeerimismahud Eestis mullu viis protsenti, jätkates sellega eelmisel kahel aastal näidatud negatiivset trendi. Langus mõne aasta taguselt tipptasemelt on olnud kõige suurem investeeringutes masinatesse ja seadmetesse, olles nüüd enam kui veerandi võrra väiksem kui kahe aastat eest. Masinad ja seadmed moodustavad koguinvesteeringutest aga suurima osa – enam kui kolmandiku. Samuti on just need sedasorti investeeringud, mille najal võiks õhupallile õhku ja hoogu juurde anda ning tootmist kasvatada.

Palju on räägitud Eesti tööstuse allhankija staatusest välja tulemisest, kuid see eeldab meie ettevõtete ärimudelite muutust ja ka tööjõu ümberõpet. Investeeringuteks vajaminevad vahendid on kättesaadavad, näib, et puudu jääb muutuse jõust. Kui muutust ei toimu, võib peagi juhtuda see, mis paljudel veel mõne aasta tagant meeles – aeglase tühjenemise asemel lendab õhupall suure pauguga sootuks tükkideks.

Krõõt Kilvet
DNB ettevõtete panganduse juht