Urmas Orula • 10. märts 2010 • 2 min
Jaga lugu:

Milline on tegelik keskmine palk?

Mida pidada õigeks keskmiseks palgaks – aritmeetilist keskmist või mediaani? Ajakirjanduses on kahjuks ilmunud ka eksitavaid võrdlusi.

Pooled inimesed peaksid justkui saama keskmisest rohkem ja pooled vähem. Nii see võibki olla – aga ainult juhul, kui palgad jaguneksid sümmeetriliselt ehk enamik palku paikneks keskmise ümber kobaras.

Paraku jagunevad palgad silmatorkavalt ebasümmeetriliselt, sest:

* esineda ei saa kõik väärtused, nt ühest kroonist alates – seadusega on kehtestatud palga alammäär,* isegi kui seaduslikku alammäära poleks, ei saaks ülivähe maksta – 25 krooniga ju ära ei ela,* ülemist palgapiiri pole seatud, seal võivad palgad küündida kas või miljonini.

JOONIS. Palkade näitlik tegelik jagunemine

 

 

 

 

 

 

Seega on sageduskõver kõrgemate palkade suunas välja venitatud. Ning mediaani ja keskmise väärtus ei kattu. Sellise tugevalt ebasümmeetrilise jaotumise puhul on parim keskmise tendentsi näitaja asendikeskmine ehk mediaan.

Mida kitsamat palgasaajate rühma vaadata, seda lähedasemad on ka arvutuslik ja asendikeskmine. Kui vaadata mingit töötajate rühma, kus on teada erinevad keerukustasemed, siis kõiki koos vaadates on palkade ebasümmeetrilisus suurem. Iga taset eraldi vaadates võib ühe taseme sees keskmine palk olla sisuliselt võrdne mediaanpalgaga.

Seesugust täpsemat infot peab aga palgastatistika ja -uuringutega tegelevatelt firmadelt juurde küsima.

Eestis võib üleriigiliseks mediaaniks pidada keskmise palga väärtusest umbes 20-24% madalamat kuupalka. Seda näitab statistikaameti aastate 2005-07 töötasu uuring, kus 2007. aastal oli kuupalga keskmine 20% mediaanist kõrgem. Tunnitasu puhul oli keskmine mediaanist kõrgem 21-27%. Võib arvata, et ka järgmisel viiel aastal on mõõdusuhe sarnane.

Seda suhet üle kandes saame Eesti 2009. aasta neljanda kvartali kuupalga mediaaniks ("tegelikuks keskmiseks palgaks") 12 259/1,2=10 216 krooni.

Iga arvutatav näitaja (keskmine, detsiil, mediaan jms) on õige. Palgataseme ja -muutuse paremaks mõistmiseks tasub kasutada mitut (kaht ja enamat) keskmist. Üleriigilise keskmise palga juurde saab lihtsalt tuletada näiteks mediaanpalga – keskmisest 20% väiksem.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt