Andrei Korobeinik • 6. juuli 2010 kell 9:09

Kuidas sündis CuteFundi idee?

Andrei Korobeinik kirjutab sotsiaalse aktsiafondi idee sünnist, et see tekkis ühe doktoritöö lugemisest, kus autor tõestas, et analüütikute arvamuste järgimisega väga palju raha ei teeni.

Järgneb Andrei Korobeiniku arvamusartikkel:

Turg

Maailmas on fondides 65 triljonit dollarit. See on viis korda rohkem, kui USA riigivõlg. 80% fondidest jäävad turule alla. Tundub, et see turg ei ole efektiivne.

Olen mitme varahaldusfirma klient ja mulle tundub, et tavalistel fondidel on kaks peamist probleemi. Esiteks, nad on kallid. Teiseks, otsustajateks on piiratud arv inimesi. Kui te uurite Eesti pensionifondide käekäiku, siis avastate, et ka enamus neist ei ole suutnud turgu lüüa – nad jäävad enda võrdlusindeksitele alla. Mis tähendab seda, et ostes indeks-aktsiat teeniksid tulevased pensionärid tunduvalt rohkem raha.

Fondidel on veel kaks probleemi. Esiteks, nad ei ole läbipaistavad – fondihaldurite otsused on kliendi jaoks tihti arusaamatud ja kui nad isegi annavad oma klientidele põhjendusi, siis ainult tagantjärgi. Teiseks, investeerimine on äärmiselt igav – posti teel tulevad sulle aruanded, fondi veebilehel (kui sinu fondil on veebileht, muidugi) näed sa graafikuid ja igasuguseid parameetreid, mis ei ütle sulle suurt midagi... Ajalooliselt on see muidugi arusaadav, aga kas see peab ka täna nii olema?

CuteFund.com’i abil püüame pakkuda lahendust nende probleemidele. Tahame luua fondi, mis on läbipaistev, soodne, efektiivne ja kasutab „rahva tarkust“ (wisdom of the crowd).

Idee

CuteFund.com on „rahva tarkusel“ põhinev investeerimisfond. Tavalise investeerimisfondiga võrreldes on CuteFundi otsustamise mehaanika teistsugune – kui tavalise fondi käikäigu üle otsustab fondihaldur või nõukogu, siis CuteFundi otsused võetakse vastu „rahva“, ehk siis fondi investorite poolt. CuteFundil on fondihaldur küll olemas, aga tema roll seisneb investorite soovide täitmises.

Näeb välja nagu demokraatia, aga ainult esmapilgul. Investorite hääled ei ole võrdsed – hääle kaal sõltub investori varasematest prognoosidest. Mida tulusemad su varasemad prognoosid olid, seda kõrgem on su reiting ja seda rohkem mõjutad sa fondi otsuseid. Fondi haldur ostab siis kõige „populaarsemaid“ aktsiaid ja müüb kõige „ebapopulaarsemaid“.

Rahva tarkusel põhineb näiteks ka Wikipedia, mis sajandi alguses sai skeptikute poolt päris palju kriitikat. Täna on see maailma suurim entsüklopeedia, kusjuures keskmine vigade arv ühe artikli peale on seal väiksem kui Britannicas. Ja Britannica autoriteks on eksperdid.

Sotsiaalsete projektide probleemiks on tavaliselt kriitilise massi saavutamine. CuteFundis on kriitiliseks massiks Wall Streeti analüütikud – iga päev võetakse nende prognoosid arvesse ja päris-kasutajad saavad võistelda näiteks UBS-iga või Barclays Capitaliga.

Taust

Projekti idee tekkis ühe doktoritöö lugemisest. Autor tõestas, et analüütikute arvamuste järgimisega sa väga palju raha ei teeni. Kui sa teed oma tehinguid vastavalt analüütikute soovitustele (ostad siis, kui firma kohta ilmub soovitus „osta“ ja müüd siis, kui ilmub soovitus „müü“), siis sinu portfelli tootlus on võrreldav turu keskmisega.

Seda oli raske uskuda ja ma üritasin leida rohkem infot sel teemal. Selgus, et sarnased uuringud on tehtud erinevate turgude kohta – USA, Türgi, Jaapan – ja tulemused on igal pool samad. Järgmise sammuna kontrollisin ma esimese töö arvutusi. Selgus, et nad olid täpsed – ehk siis analüütikute soovituste järgimine ei ole parem strateegia, kui juhuslike aktsiate ostmine.

Mõtlesin, et nii ei saa ju olla. Tuhanded inimesed teevad tööd, mis ei anna kellelegi lisaväärtust ja teenivad sellega korralikult raha. Midagi peab siin paigast ära olema.

Siis tekkis mõte, et äkki on mõned analüütikud paremad kui teised. Nii see loomulikult ka oli – aga, kas nende edu on õnne või oskuste tulemus? Rakendasin ajaloolistele andmetele (1998-2010) algoritmi, mis sarnaneb Google PageRanki omaga – selgus, et kaaludes analüütikute arvamusi saab turgu lüüa. See oli väga põnev vahetulemus.

Algoritmil olid ka omad nõrgad küljed. Tõsine probleem tekkis näiteks dot-com buumi andmetega – kõik analüütikud, ka parimad, olid tol ajal väga optimistlikud ja nende optimism lõppes alles siis, kui aktsiate hind kukkus mitu korda.

Selle vastu aitas parameeter, mis arvestas aktsia potentsiaaliga ja elimineeris „hype“ faktori. Kui aktsia hind (moving average) kasvab liiga kiiresti, siis selle aktsia reiting langeb ja aktsial on väiksem tõenäosus fondi ilmuda. Selle parameetri kasutuselevõtt tõstis ajaloolist tootlust mitu korda.

Konkurents

CuteFund.com on unikaalne lahendus, seda ei suutnud Äripäeva lugejad küll uskuda, kuid „rahva tarkus“ oli investeerimisvaldkonnas kasutusel ka varem. Ameerikas ja Inglismaal on fondid, mis agregeerivad analüütikute või teiste fondihaldurite arvamusi. Näiteks, kui kõik teised fondid ostavad Apple’i aktsiat, siis see fond ostab seda samuti. Lähenemist võib küll kritiseerida, aga müügiargumendina kõlab see hästi.

Olemas on ka professionaalsetele investoritele suunatud projektid – näiteks Covestor.com, kus investorid saavad võrrelda portfellide tootlust. Algajad investorid saavad seal ka enda „fondihaldurit“ valida ja „peegeldada“ enda portfellis oma fondihalduri tehinguid.

Motley Fool (Caps.Fool.com) on teine huvitav keskkond, kus investorid arutlevad investeerimisideid ja hääletavad aktsiate eest – see on omamoodi sotsiaalne võrgustik investoritele, mis ei paku küll investeerimistooteid, kuid annab rohkelt investeerimisideid.

CuteFund.com on suunatud aga neile, kes ühelt poolt ei ole praeguste fondide lahendustega rahul, teiselt poolt aga ei taha või ei saa ise börsil kaubelda. CuteFundis ei pea investor fondihaldureid valima – kõik soovitused agregeeritakse ja parimad investorid kerkivad esile oma track-recordi abil. CuteFund on platvorm, mis sõelub välja need, kelle arvamust on mõistlik kuulata ning ühendab selle kõrge potentsiaaliga aktsiatega, pakkudes nii investoritele läbipaistvat ja ajalooliselt head tootlikkust näidanud toodet.

Plaanid

CuteFund.com on hetkel beta staadiumis. See oli käivitatud Techcrunchi üritusel Londonis ja seal on hetkel umbes poolteist miljonit krooni minu raha. Me testime tehnilist valmisolekut: kas kõik tehingud on tõepoolest teostatavad, kas tarkvara toimib. Hetkel kõik sujub – kaupleme USA börsil, süsteemis on ca 4500 aktsiat ja fondis on neid korraga 20 (aktsiatele on rakendatud likviidsuse piirang, nii et kõik need aktsiad fondi ei pääse).

Järgmine etapp on kinnise fondi käivitamine nende jaoks, kes soovivad sellega juba praegu liituda ja ülejärgmine on avalik fond – aga see jääb arvatavasti aasta lõppu. Olen CuteFundi esimene klient ja loodan, et peale litsentsi saamist liituvad meiega ka mõned Äripäeva lugejad.

Meie tiim usub, et fondihalduses on puudus innovaatilistest ideedest, mis võtaksid arvesse investorite huve ja arvamust. Sihtturuks on perspektiivis kogu maailm, Eesti on valitud kui hea koht, kus projekt käima lükata.

Hetkel kuum