Tsahkna: maksukoorem kammitseb edu

Karmid kärped, erakorralised meetmed ning tasakaalus eelarvepoliitika on aidanud meid raskest ajast läbi tulla nii, et madalat võlakoormust konkurentsieelisena kasutades on võimalik majanduse kiire ja stabiilne kasv, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna (IRL).

Ilmselt on õige aeg käivitada debatt, milliseks võiks kujuneda maksukeskkond järgmiste aastate jooksul, et Eesti muutuks investeeringutele atraktiivseks riigiks. See toob pikaajalise majanduskasvu, paremad töökohad ja palgad.

Olukorras, kus paljud riigid on tõsise võlakoorma all, oleks Eestis oluline samm kirjutada riigieelarve tasakaalu nõue põhiseadusesse, et vältida suurte laenukoormuste tekkimist ning tagada tulude-kulude tasakaalustatus vaatamata sellele, milline erakond riiki juhib.

See on riigimehelik ning tulevikku vaatav suhtumine, mis väldib ülelaenamist tulevaste põlvkondade arvelt, samuti loob see täiendavaid eeldusi majandus- ja maksukeskkonna stabiilsuseks.

Prioriteediks on meile edu toonud lihtsa ja ühetaolise tulumaksusüsteemi säilitamine. On selge, et Keskerakonna aastaid kedratud astmelise tulumaksu teemale pole enam palju kuulajaid jäänud. Ei maksa unustada, et tegelikke töökohti loovad ettevõtted, mis vajavad investeeringute kaitseks võimalikult prognoositavat keskkonda.

Eesti probleem on kõrge maksukoormus. Eriti väljendub see tööjõukulude, sh tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse puhul. Neid makse tuleb võimalusel langetada, et paraneks ettevõtete konkurentsivõime ja tekiksid uued töökohad.

Töötuskindlustusmakse, mis praegu on 4,2%, peaks olema kooskõlas töötukassa vajadustega. Liigseid reserve pole mõtet kuhjata, kuna praeguse majandus- ja rahanduspoliitika jätkudes on loota töötuse alanemisele.

Töötuskindlustuse maksemäära hoidmine üle 4% nullib viimase nelja aasta tulumaksu vähenemise 23%-lt 21-le. Üksikisiku tööjõumaksude summa on isegi veidi kasvanud, tulumaksu vähendamine ei ole maksukoormust vähendanud, kuigi seda muljet üritatakse jätta.

Meie esmane eesmärk on töötuskindlustusmakse vähendamine samale tasemele, mis enne majanduskriisi algust. See on otseselt tööjõukulude vähendamisele suunatud otsus.

IRLi põhimõte on, et pigem tuleb maksustada raha kulutamist, mitte selle teenimist, säästmist ega investeerimist. Kuni raha liigub ettevõtluses, sealhulgas aktsiates ja hoiustes ning kui seda ei kasutata tarbimiseks, seni seda ei maksustata. Siit ka idee, et ostetud väärtpaberid ja miks mitte ka hoiustel säästetud raha peaks olema maksuvaba. Samal põhjusel peaks dividendide liigutamine ettevõtete vahel olema maksuvaba, väljavõtmine tarbimiseks aga kulukas.

Sotsiaalmaksu osas peab kiiremas korras rakendama sotsiaalmaksu ülempiiri, mis aitaks kaasa kõrgepalgaliste töökohtade tekkele ja kvaliteetse tööjõu sissevoolule. Samuti võiks kaaluda sotsiaalmaksu isikustatud osa tekitamist ravikindlustuse osas, et inimene saaks osa oma ravirahast ise kasutada. See motiveeriks meditsiinisüsteemi olema patsiendikesksem.

Aktsiisipoliitika muutmine ei loo stabiilsust, kuid kaaluda võiks tubakaaktsiisi tõstmist nii, et saadud raha suunata sihtotstarbeliselt vähivastaseks võitluseks moodustatud riikliku fondi.

Kaotada tuleb müügi- ja paadimaks, mille on naeruvääriseks muutnud Tallinn ning mis kohaliku maksuna ei teeni vajalikku eesmärki, vaid rikub siseriiklikku kauplemist ja teeninduskliimat. Ka kodualune maa tuleks maksust vabastada.

Seega: seni hästi töötanud maksusüsteeme ei ole vaja muuta. Tuleb soodustada teenimist ja maksustada tarbimist. Maksukoormust tuleb alandada eelkõige tööjõukulude osas ning kaaluda maksupoliitilisi meetmeid eesti rahva säilimiseks. Lastega pered mäletavad tulumaksuvaba miinimum alates pere esimesest lapsest.

Margus Tsahkna

riigikogu rahanduskomisjoni liige, IRL

Autor: 1185-aripaev