Betoonilembene Eesti kelluministeerium

Äripäev on riigikontrolliga igati päri. Me oleme tegelikult juba ammu arvamusel, et Eesti riigi kultuurirahad kipuvad liigselt betooni mattuma. Tõsi, eks ühest küljest ole ka ehitamine ja eriti arhitektuur kultuur ning pealegi aitab ehitamine kriisipäevil me majanduselu elavdada, kuid kas see on ikka kultuurirahade sihipärane kasutamine?

"Kuuldes sõna kultuur, haarab eestlane instinktiivselt kellu järele," ütles reformierakonna tipp-poliitik justiitsminister Rein Lang oma eelmises, meediaärimehe elus. Ta kordas oma kuulsat lauset ka 2003 aasta sügisel, siis juba parteilasena riigikogu valimisteks valmistudes.

Ning täna, 2010. aastal on pilt ikka veel täpselt samasugune. Mälu värskenduseks, kultuuriministri portfell on sellesama reformierakonna käes olnud juba aastast 1999 (tõsi, 2005-07 oli see koht keskerakonna ja Raivo Palmaru käes), ministriametit on pidanud praegu Kunstiakadeemiale uut hoonet ehitav Signe Kivi ja Eesti Rahvusringhäälingule uut miljardilist maja ihkav Margus Allikmaa. Miks valatakse Eestis kultuuriraha betooni? Alles valmis miljardiline kunstimuuseum, järjekorras ootavad Eesti Rahva Muuseum, miljard krooni, juba mainitud rahvusringhääling, miljard krooni, uus ooperiteater, vähemalt miljard krooni…

Kuid, kui 2003. aasta kolumnis nentis Lang: "Ikka ja jälle jaurame me kultuurist rääkides kinnisvarast. Sellele keskustelule lükkavad hagu alla eelkõige ehitajad, kes tahavad ehitada ja võimalikult kallilt ja pompöösselt. Mis te head lugejad arvate, mitu luksuskaatrit soetatakse Eesti Kunstimuuseumi ehitamisega Kadriorgu? Mina arvan, et kaks-kolm tükki ikka. Ja täies vastavuses seadusega."

Kuid Äripäev ei leia, et kultuuriraha betoonistumises oleks süüdi ehitajad. Pompöössete projektide taga on ikka unistavad kultuuriinimesed ise, kelle õhulosse kultuuriministeerium kärpida ei tihka.

Kas kõik Eesti loojad, kunstinimesed oleks rahul olukorraga, kus meil on mõne aasta pärast kohutavas koguses uhiuusi säravad kultuuripaleesid, kuid kultuurisündmuste korraldamiseks raha napib. Sest kogu raha kulub majade ülalpidamiseks. Näiteks kulub Kumus õige sisekliima tagamiseks ca miljon krooni kuus. "Mis kasu on uhketest majadest, kui kuuleme pidevalt kultuurisektorist uudiseid, et raha inimestele palga maksmiseks või tegevuse toetamiseks ei jätku," küsib riigikontroll.

Seega, keha- ja tavakultuuriinimesed, pop- ja süvakultuuri loojad, noored ja vanad, nimekad ja nimetud, kas Teie olete olukorraga rahul? Või peaksime kelluministeeriumi siiski kultuuriministeeriumiks tagasi võitlema?

Autor: 1185-aripaev