• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edgar Savisaar, lahku poliitikast!

    Miks ei võiks Edgar Savisaar öelda, et olen jah Vene-meelne mees, küsisin neilt raha, sest tahan valitseda teie riiki. Ja olekski kõik.

    Äripäeva arvates on seni veel ääri-veeri piiri peal balansseerinud Savisaar seekord selgelt hämaruse poolele astunud. Kuid ei. "Seni ainult peaministrile kuuluv väide, et küsiti kolm miljonit eurot kuulub temale. /.../ Leping käsitleb 1,5 miljoni euro saamist kiriku ehitusele, aga samas on selgelt viidatud ka sellele, et ehitus vajab oluliselt rohkem vahendeid ning seoses sellega kavatsetakse pöörduda nii Eesti kultuuriministeeriumi kui ka Moskva linnavalitsuse poole ning leida ka teisi sponsoreid," teatas ta, lõpetades oma avalduse otsese ähvardusega meediale - uue allikakaitseseaduse alusel saab teilt palju raha sisse nõuda.
    Kuid me ei vaiki. Äripäeva arvates on seni piiri peal (meenutagem või tema hiljutist laenuskandaali) balansseerinud Savisaar nüüd küll selgelt hämaruse teele astunud. Ja seda ei saa me aktsepteerida, sest meie meelest on Savisaare tegevus suureks ohuks meie riigi püsimajäämisele. Selle skandaali, mida Savisaar ise muide püüab pehmendades kirikuskandaaliks nimetada, kuigi tegelikult käib jutt ühe erakonna varjatud rahastamisest, ainus õiglane lõpp peaks oleks Savisaare eemaldumine poliitikast. Koligu oma Salusaarele.
    Tegelikult on ju ükspuha, kas Savisaar küsis raha kirjaliku lepinguga või suuliselt, kas kapo teavitas riigijuhte suuliselt või kirjalikult, kas lekitajaks olid sotsid või keskerakondlane Ain Seppik või mis motiivid sel lekitajal täpsemalt olid - probleem on selles, et üks demokraatliku riigi tipp-poliitik, suure erakonna juht ei lähe lihtsalt teise riigi juhtidelt (eriti veel avalikult mittesõbraliku riigi juhtidelt) varjatud annetusi lunima.
    Äripäeva arvates on kogu loo põhiprobleem erakondade rahastamises. See juhtum näitab veel kord, et erakondade rahaasjad peavad läbipaistvad olema. Jah, Savisaarele (või mõnele tema ustavale poliittehnoloogile) meenub kohe, et Saksa maksumaksja rahaga toetatud Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad moodustasid pärast 1999. aasta valimisi valitsuse. Samuti peaks neile meenuma viimased riigikogu valimised, kus näiteks Robert Antropovi (Reformierakond) kampaaniat rahastas Paldiski Sadam, mille omanikeringis on arvatavalt üks Venemaa mõjukas oligarh.
    Varjatud rahastamise probleem on endiselt kogu Eesti poliitikat varjutamas. Seni, kuni me ei tea, kelle rahaga meid valitsetakse, kelle raha eest meil seadusi tehakse, on lood riigi sõltumatusega halvad.
    Ja ometi ei anna põhjus, et teised on ka teinud, Savisaarele õigust Venemaalt saadud rahaga endale hääli kindlustada.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).