• Jaga lugu:

    Arvamus: Vormsi alustas tuuleveskitega võitlemist valest otsast

    Seadmata korrakski kahtluse alla Vormsi elanike võõrandamatut õigust keelata oma saarel tuulest elektrienergia tootmine, on see lugu ometigi õpetlik.

    1. augustil otsustas Vormsi üldkogu, et sellele saarele tuuleparke ei lubata. Peeter Ernitsa ennustus “Vormsi rahvas tõmbab tuulepargile vee peale” (ML 29.07.10) oli täide läinud. Pärast mitu kuud kestnud ühesuunalist agitatsiooni ei saanudki teisiti minna.
    Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu ütles: “Tuulejõujaamad tähendaksid tööstusmaastikku. Risustaksid loodust ja rikuksid vaateid. Tuulepargid ei meeldi Vormsi inimestele.”
    Tuulepark ei saagi tulla
    Jutud Vormsile kavandatavast tuulepargist hakkasid saarel liikuma möödunud talvel. Kired kasvasid. Tuuleparkide vastu koguti sadu allkirju. Keegi ei taibanud aga esmalt järele uurida, kas tuulepargi ehitamine Vormsi saarele on ülepea reaalne.
    Ei ole reaalne. Elektrienergia lõppeesmärk ei ole selle tootmine, vaid tarbimine.
    OÜ Vormsi Tuulepark oleks saarele püsti pannud paarkümmend tuulejõujaama koguvõimsusega mõnikümmend megavatti. Vormsi nende toodangut ei vaja.
    Mandriga aga ühendavad saart vaid jaotusvõrgu kaablid. Tuulepargi jaoks oleks vaja võimsamat põhivõrgu kaablit. Tehniliselt oleks selle merre laskmine mõistagi võimalik, ent läheks seesuguse tuulepargi jaoks ilmselt liiga kalliks.
    Oleks Vormsi need asjad endale kõigepealt selgeks teinud, polnuks vaja allkirju kogude ega üldkogu kokku kutsuda.
    Eesti suurima tuuleenergeetikavalla, Hanila vallavanem Arno Peksar sealtsamast Läänemaalt kommenteeris: “Ütlesin Vormsi meestele juba ammu, et mis te mässate. See, kes lubab teie saarele tuulepargi ehitada, tuleb kergeks tunnistada. Aga mind ei võetud kuulda.”
    Külajuttude tasemel
    Dokumendipõhiseid argumente tuuleparkide vastastel esitada ei olnud.
    Valla üldplaneeringus tuulejõujaamadele kohta ei ole ning planeeringut muuta pole kavatsetudki. Vormsi Tuulepark OÜ pole Vormsi valla võimudele kunagi esitanud ametlikku taotlust tuulepargi ehitamiseks.
    Jutud Aulepa tuulepargi hirmutavast eeskujust ei pea paika. Sealne mürafoon vastab Tervisekaitseinspektsiooni andmetel kehtivale normatiivile.
    Taas räägiti asjata kilomeetritest, mis lähimat tuulejõujaama lähimast elumajast lahutama pidavat. Mõõdetakse aga detsibelle. Lagedal maastikul levib heli kergemini kui näiteks läbi metsa või üle mäe.
    Vormsi Tuulepark OÜ omanik Marek Tamm üldkogust osa ei võtnud. “Milleks? Loobusime Vormsile tuulepargi ehitamisest juba aprillikuus. Piisas ühest rahvakoosolekust mõistmaks, et seal selgitusi ei oodata ja süveneda ei soovita.” Oli n-ö palju kära mitte millestki.
    On teisigi võimalusi
    Loodus on vaieldamatult väärtus. Aga seda väärtust on hea tahtmise korral võimalik siduda teiste väärtustega. Maainimesed küsivad: aga mis meil neist tuuleparkidest kasu on? Maksavad ainult maamaksu, kuid seda saaks vald ka ilma tuulejõujaamadeta.
    Jutt jumala õige! Ja see probleem on lahenemas. Näiteks kirjutavad Hanila vald ja Eesti juhtiv tuuleenergeetikafirma Nelja Energia OÜ lähiajal alla leppele, mille kohaselt maksab teine esimesele viis krooni iga toodetud megavatt-tunni pealt. Analoogilisi läbirääkimisi peetakse ka mitmel pool mujal.
    Arno Peksar selgitas: “Veel parem oleks, kui makstaks seaduse põhjal. Näiteks võib ühe või teise tuulepargi tänane omanik selle kellelegi maha müüa ning siis ei pruugi leping enam kehtida. Seadust aga ei ole.”
    Teiseks ei lase Hanila vallavolikogu enam üles panna tõepoolest häälekamaid käigukastiga tuulejõujaamu. Neid on selles vallas neli, ülejäänud kakskümmend kaks on ilma käigukastita. Ettepaneku tegi valla energeetikakomisjon.
    Nii tulebki välja, et tuulepargid võivad kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele meeldida küll. Keelustamine ei ole ainus ohjamisvõimalus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Investor plaanib juba 12kordsele tootlusele palju lisa teenida: hind läheb veel üles
Idufirma Actual Reports osak kallines Funderbeamis esimesel kauplemispäeval kümnendiku võrra. Selle hinnaga müües saaks idufirma üks senine omanik ehk kiirendi Startup Wise Guys 12kordse tootluse sisse kasseerida, kuid kiirendi ootab veelgi järsemat hinnatõusu.
Idufirma Actual Reports osak kallines Funderbeamis esimesel kauplemispäeval kümnendiku võrra. Selle hinnaga müües saaks idufirma üks senine omanik ehk kiirendi Startup Wise Guys 12kordse tootluse sisse kasseerida, kuid kiirendi ootab veelgi järsemat hinnatõusu.
Eestlase asutatud Workland võtab üle Soome konkurendi ärid
Eesti koostöötamiskeskuste ja täisteenusbüroode kett Workland laiendab oma võrgustikku kahe keskuse võrra, võttes üle UMA keskused Tallinnas Maakri tänaval ning Vilniuses GO9 keskuses, teatas ettevõte.
Eesti koostöötamiskeskuste ja täisteenusbüroode kett Workland laiendab oma võrgustikku kahe keskuse võrra, võttes üle UMA keskused Tallinnas Maakri tänaval ning Vilniuses GO9 keskuses, teatas ettevõte.