Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Külamehed konnatiigis tegid sääsest elevandi
Piinlik on. Sel nädalal sai Eesti taas kord piltliku näite, kuidas kohalikud poliitikud suudavad omavahelise kemplemise käigus teha sääsest elevandi. Jutt käib ikka veel ja jälle kurikuulsast maamaksust.
Olles nõus, et see on mõneti oluline teema, kahvatub tema mastaap oluliselt võlakriisi võimalike arengute kõrval. Samal ajal kui maamaksu teema on kütnud nädalaid riigikogulaste seas kirgi, on kriisimehhanismidega liitumine jätnud nad täiesti külmaks.
Olukorra silmakirjalik küünilisus seisneb selles, et valitsuskoalitsioon, kes on tauninud Soome parlamendis toimunud debatti võlakriisi teemal ning nimetanud seda palaganiks, on maamaksuküsimuses koos opositsiooniga teinud vaat et suuremat tsirkust. Piinlik on.
Vaatame numbreid. Maamaksu kaotamise tagajärjel jäävad omavalitsused hinnanguliselt ilma 14-17 miljonist eurost. See on oluline ja summana suur raha, kuid laialipuistatuna üle riigi pigem köömes.
Samas alles eile valitsuse heakskiidu saanud liitumine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga toob kõige mustema stsenaariumi järgi Eestile kohustuse garanteerida kuni 2,5 miljardit eurot. See on võrreldes maamaksuga vähemalt 150 korda suurem summa! Siia tuleb lisada veel, et samaaegselt käima lükatavasse Euroopa Stabiilsusmehhanismi peab Eesti sisse maksma 149 miljonit eurot ehk kümme korda suurema summa, kui on räägitud maamaksu puhul. Rääkimata sellest, et teema määrab mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa tuleviku.
Tahaks veel kord küsida riigikogulastelt: kas tõesti on lühinägelik ja väiklane Toompea ja all-linna kemplus olulisem kui miljarditesse eurodesse ulatuvad ja kogu Euroopat hõlmavad otsused? Kas Eesti peab olema konnatiik, kus külamatsid omavahel kemplevad? Piinlik on.
Riigikogus esindatud neljast erakonnast kolm tunnistasid Äripäevale, et võlakriisi ja sellega seotud lahendusmehhanisme pole avalikkusele piisavalt selgitatud. Eriarvamusele jäänud peaministripartei ei pidanud selgitamist sootuks võimalikuks.
Paraku on seni kõik läinud vana rada ning erakondade ega valitsuse poolelt pole ei arutlusi ega selgitusi järgnenud. Samal ajal Euroopa võlakriis pigem süveneb, kui näitab taandumise märke. Küll aga on häälekalt kisatud maamaksu teemal.
Retoorika Eestist kui osast Euroopast on poliitikutele jäänud vaid sisutühjaks sõnakõlksuks. See kõlbab vajadusel millegi põhjenduseks, kuid mitte sisuliseks aruteluks. Selle asemel unistab poliitik, et igaüks jääks oma liistude juurde.
Piinlik on.
Autor: Harry Tuul, Väinu Rozental