ÄP: Tööandjapension peletab ettevõtjat

Kuigi teoreetiliselt on tööandja panustamine töötaja pensionisambasse olnud võimalik, ei ole tööandjad seda võimalust kuigi agaralt kasutanud. Alates sellest aastast ei maksustata tööandja poolt töötaja kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemakseid enam tulumaksuga, kuid sellest ei pruugi piisata, et tööandjatel tekiks motivatsioon panustada oma töötajate muretusse vanaduspõlve. Praegune süsteem on liiga keerukas ja kohmakas.

Äripäeva hinnangul on tööandjapensioni laialdasem kasutamine Eesti jätkusuutliku arengu huvides ning seetõttu peaks selle pensioniliigi seaduslikud raamid muutuma selliseks, et tööandjatel tekiks huvi töötajate pensionisambasse panustada. Üks võimalus seda teha on anda pensionisamba sissemaksetele peale tulumaksuvabastuse ka sotsiaalmaksuvabastus, nagu paneb ette kindlustusseltside liit – seda koos sätetega, mis välistavad kavatsuse maksudega mängida.

Rahandusministeerium väidab, et sotsiaalmaksuvabastuse andmine sissemaksetele muudaks sotsiaalmaksu sisuliselt töövõtja maksuks. Äripäeva hinnangul oleks see positiivne, sest töötaja huvi maksupoliitika vastu suureneks. Praegu ei huvita töötajat, mismoodi sotsiaalmaksu kasutatakse, ning tal ei ole ka võimalust selle kasutamist mõjutada. See on raha, mida ta kunagi ei näe. Töötajale jääks suurem vabadus – ja muidugi ühtlasi ka vastutus – oma tervise ja turvalise vanaduspõlve eest.

Rahandusministeeriumi väide, et tööandjal ei ole kulude mõttes vahet, kas maksta palka või teha oma töötaja eest sissemakseid III sambasse, peegeldab pelgalt riigi hirmu maksutulude vähemise ees. Samamoodi võib väita, et riigil ei ole vahet, kas sotsiaalmaks laekub töötaja või tööandja taskust. Riigi roll jääb praegu kahepalgeliseks: tööandjapensioni jõulise toetamise asemel õigustatakse olemasolevaid raame, soovimata neid laiendada. Tegelikult peaks riik inimesi motiveerima endale võimalikult suuremat pensioni koguma.

Tööandja kasu sissemaksete sotsiaalmaksuvabastusest seisneb lisamotivatsiooni loomise võimaluses töötajale, kes soovib ise oma pensionipõlve kujundamisse aktiivselt suhtuda. Töötaja kasu seisneb võimaluses valida lühiajaliste huvide (palgatõus) ja pikaajalise perspektiivi vahel (tööandjapension).

Riiklik pensionisüsteem praegusel kujul tagab hädapärase ellujäämise, aga mitte selle rahamuredest prii vanaduspõlve, mida tõotasid pangad teise sambaga liitumise kampaaniate ajal. Majanduskriisi puhkedes peatas riik maksed teise pensionisambasse ning inimeste raha sulas pensionifondides nagu kevadine lumi. Sellest aastast taastuvad riigi sissemaksed teise sambasse küll täies mahus, kuid nii või teisiti ei ole kaks sammast muretu toimetuleku tagamiseks piisav ning ei saa välistada, et uute kriiside puhkedes riik taas oma osa panustamisest taas ei loobu.

Uue eelnõu kohaselt on tööandjal pensionifondi tingimuste kujundamisel suurem roll. Koos fondivalitsejaga võib siis kokku panna ka sobiva investeerimisstrateegia. Äripäeva hinnangul on kõige kindlam tuleviku kindlustamise võimalus ise investeerida, kuid ka tööandja pensioni laiem rakendamine mõjuks töösuhete arengule ja selle kaudu kogu ettevõtluskeskkonnale positiivselt. See parandab usaldust tööandja ja töövõtja vahel ning suurendab mõlemapoolset kindlustunnet.

Autor: 1185-aripaev