Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koppel: tsirkuse uksed on väljastpoolt lukus

    Viimasel ajal on Kreeka ümber toimuv tekitanud üpris valjuhäälseid signaale selle kohta, kuidas kreeklased tuleks kogu krempliga välja visata kõigest, mille on küljes eesliide „euro", kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. 

    Maailmavaateliselt tunnistan ma, et ma olen ilmselt esimene, kes leiab, et selgelt ja igati n-ö välja teenitud elustandardi alanemine on nii kreeklastele kui teistele Lääne-Euroopa „hoolekanderiikidele“ sügavalt paras ning selle võimalikult kiire teostumine looks ehk mingidki eeldused konkurentsivõime taastumiseks ning riigi „paksuse“ vähenemiseks oluliselt mõistlikumale tasemele. Äkki tõuseks kontseptsoon „töö“ suisa au sisse?
    Samas leian ma hommikul peeglisse vaadates ühe naiivsete härrasmehe ambitsioonidega indiviidi, kes elab ühes väikses euroalasse kuuluvas dünaamilise majandusega riigis. Kreeka välja heitmine omaks potentsiaalselt otsest negatiivset mõju minu heaolule. Kui praeguseks hetkeks arvab lugeja, et seda sellepärast, et allakirjutanu tööandjaks on „kõigis maailma hädades süüdi olev“ finantssektor, siis osaliselt võib-olla küll.
    Siiski veidigi lähemal vaatlemisel selgub, et ka lugeja elab suure tõenäosusega selles samas riigis ning oht tema isiklikule heaolule on sama vahetu. Kreeka lahkumisel oleks esimeseks mureks see, et hakataks kohe vaatama, kes on järgmine? See tähendaks juba teiste riikide võla omanikele pügada saamist, rääkimata võlasüstla otsas olevate riikide jaoks ellujäämiseks vajaliku laenuressursi dramaatilist (?) kallinemist.
    Hetkel hoiab sellise nakkuse ära vaid laenud EFSFilt ning see, et Euroopa Keskpank probleemsete riikide võlga turult kokku ostab ning pankadele tagasihoidliku väärtusega tagatise vastu kolmeks aastaks laenu annab (LTRO). Lisaks tähendaks ühe osalise lahkumine euroalast seda, et äkitselt on ühisrahale tekkinud valuutariski komponent, mis võiks tähendada kohati paanilist riskide vähendamist euros nomineeritud varadest. Kapital lahkuks potentsiaalsete euroalast lahkujate juurest kasvõi sulas ning pangad plõksuksid katki nagu mullikile stressi maandada üritava keskpankuri sõrmede vahel. Resultaadiks oleks ettearvamatute tagajärgedega kaos, mille sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke mõjusid on täna raske hinnata, kuid usalduse täielik kadumine finantssüsteemist ei saa olla miski, mis meie heaolu kuidagi parandab. Sellepärast ma täna väljaviskajate kisakooriga ei liituks.
    Aga kuidas siis Kreekaga jääb? 
    Minu isikliku arvamuse kohaselt on peamine stsenaarium see, et Kreeka jäetaksegi  euroalasse alles, euroliidust rääkimata, ning nende võlad lahustatakse siiski suuremas katlas ära. Euroopa Keskpank tegeleb aga kogu selle protsessi kontekstis varsti jälle kenakese rahatrükkimisega. Jah, ma tean, et LTRO nagu ei oleks otseselt raha trükkimine, kuid andke mulle andeks – kui see maitseb nagu raha trükkimine, lõhnab nagu raha trükkimine ja näeb välja nagu raha trükkimine, siis…
    Paraku oleme me objektiivse paratamatusena osutunud klounideks suhteliselt ebameeldivas tsirkuses – Eestil ei olnud euro kasutuselevõtule sisulist alternatiivi. Tsirkuse uksed on väljastpoolt kinni ning nüüd peab vaatama, kuidas telk püsti jääks, mitte tugisambaid saagima.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Livonia müüs Hortese juhtidele maha
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.