Ansip kinnistas kõnega oma võimu

Peaminister Andrus Ansipi möödunud nädalal peetud kõnet on hinnatud vastusena valitsusjuhi aadressil viimasel ajal üha valjemini kostuvale kriitikale. Ehk on arvatud, et see aitas täita lühiajalist eesmärki. On ka öeldud, et peaminister tunnistas oma väsimust.

Olen teist meelt. See kõne ei peegelda võimuväsimust. Kõne eesmärk oli kindlustada Ansipile võim järgnevaks kolmeks aastaks ja Reformierakonnale võim ka pärast järgmisi riigikogu valimisi. Suunatud oli see kõne aga IRLi uuele juhile Urmas Reinsalule. Seda võib tõlgendada Reinsalu hoiatamisena, aga see kõne võib lükata käima ka kahe valitsuspartei ühinemiskõnelused.

Valitsuskriisi saaks esile kutsuda ainult kaks erakonda – nendeks on mõlemad koalitsiooniparteid. Seetõttu võib Ansipi kõnet pidada näpuviibutuseks Urmas Reinsalule, mille eesmärgiks oli maandada valitsuskriisi puhkemise risk ja kindlustada Ansipile peaministri amet.

Valitsuse suunas tehtav kriitika võib ajendada IRLi pead tõstma. Reinsalu ambitsioon on viia IRL järgmistel riigikogu valimistel võidule. Suurimaks konkurendiks on aga just Reformierakond, kelle väiksema venna rollis IRL praegu paratamatult on. Seetõttu oleks IRLi ja tema uue juhi jaoks kasulik valitsuspartnerile vastanduda.Kui Mart Laari terviseprobleemide tõttu ei pea Reinsalu ootamatult võtma istet kaitseministri toolil, siis on tal, erinevalt IRLi ministritest, riigikogu liikmena mugav valitsuse otsustest distantseeruda.

IRLi suurkogul esinedes pälvis Reinsalu erakonnakaaslaste tugeva aplausi, kui teatas, et tema juhtimise ajal IRL Edgar Savisaarega koostööd ei tee. Sama seisukoha on korduvalt välja öelnud Reformierakonna esimees Andrus Ansip.Arvestades riigikogu koosseisu, värvis Ansip end Savisaare-vastasusega nurka. Aastapäevakõnega tõi ta aga Reformierakonna sealt nurgast taas välja. Erakonnal on nüüd valitsuskriisi puhkemisel palju suurem manööverdamisvõimalus võrreldes Savisaarega koostöö välistanud Urmas Reinsaluga. Kui IRL peaks valitsusliidus pilli lõhki ajama, asub Reformierakonnast Ansipi asemel uut valitsust moodustama keegi teine, kes pole nii selgesõnaliselt Savisaarega koostööd välistanud.

Seetõttu tõlgendangi Ansipi kõnet IRLi ähvardusena ehk kui Reinsalu hakkab liiga palju pead tõstma ja IRL soovib valitsusvastutusest hoiduda, siis võib erakond leida end opositsioonist.

Ansipi kõne on tehtud Reformierakonna jaoks väga sobival ajal. IRL on oma põhiliste valimislubaduste täitmisega hädas kui tüdruk titega. Palju kriitikat on pälvinud haridusreform, kodukulude vähendamise asemel ähvardab järgmisel aastal avanev elektriturg kodukulusid hoopis kergitada. Ansipile on vastukarva IRLi juhtide sagedased väljaütlemised haldusreformi vajalikkuse teemal.IRLi juhi vahetumisega kaasnes peaministrile oht, et IRL üritab end koalitsioonis senisest jõulisemalt kehtestada. Pärast Ansipi kõnet ei pruugi neil selleks aga enam julgust jätkuda.

Kolme aasta pärast toimuvate valimiste kontekstis võib aga Ansipi kõnet tõlgendada Urmas Reinsalule adresseeritud ühinemisettepanekuna. Esmalt näidati, et väiksema venna staatusest pole IRLil järgneva kolme aasta jooksul võimalik välja rabeleda, ja siis pakutakse lahendus, milleks on kahe erakonna ühinemine.

Res Publica ja Reformierakonna kunagine ühinemisplaan jooksis liiva Andrus Ansipi kaasabil. Ansip eelistas Reformierakonna ja Res Publicaga ühinemise asemel ise Juhan Partsi asemel peaministri ametisse asuda. Ansipi taandumisteade tähendab seda, et Reformierakonnas võib olla tekkinud huvi kahe paremjõu ühinemise vastu.

Reformierakonna ambitsioon on olla Eestis võimul ja see ambitsioon ei kao Ansipi taandumisega mitte kuhugi. Oravate ja IRLi ajutrust ragistab juba praegu ajusid, kuidas jääda pärast järgmisi riigikogu valimisi võimule.Suurimaks ohuks mõlemale erakonnale on sotsid, kelle positsioon võib veelgi tugevneda. Näiteks kui Keskerakonna sisepingete tulemusel otsustavad mõned tuntud keskerakondlased sotsidega liituda.

Valitsuspartei ühinemise poolt kõnelevad ka IRLis puhkenud sisepinged. On võimalik, et IRList lahkujad üritavad tekitada uue poliitilise jõu, mis hakkab järgmistel valimistel konkureerima IRLi ja Reformierakonnaga. Tõenäoliselt ei saada seda uut jõudu edu, aga see on IRLi ja Reformierakonna juhtidele kehv lohutus. Uue parempoolse erakonna teke võib kahandada praeguste valitsusparteide võimalust jääda võimule.

Pole vähetähtis, et aastaid tagasi Res Publica ning Reformierakonna ühinemise taga olnud inimesed on ka praegu mõlema valitsuspartei tegevuse suunajad. Tegemist on sõpruskonnaga, kes naudib võimuga kaasnevaid vilju ja saab võimust isiklikku kasu. See sõpruskond on mehitanud ja juhib näiteks EASi rahade jagamist. Sellest sõpruskonnast sõltub keskkonnarahade suunamine. Res Publica ja Reformierakonna noorema põlve poliitikutele tähendaks tänase valitsusliidu valimiskaotus ka kaotust isiklikus heaolus. Mitte programmide sarnasus, vaid mõlema erakonna mõjukate poliitikute isiklik kasu võib olla see, mis motiveerib IRLi ja Reformierakonda enne järgmisi valimisi ühinema.

Minu arvamusavalduse peale saab muidugi öelda, et tegemist on spekulatsiooniga, sest ma ei saa kuidagi teada, mida peaminister Ansip kõnet kirjutades mõtles.Jah, ma tõesti ei tea, mis oli Ansipi eesmärk või kellele ta soovis oma kõne adresseerida. Kui tal ka olid seda kõnet kirjutades mingid teised kavatsused, siis tulemuseks on see, et peaministri vahetust me lähema kolme aasta jooksul suure tõenäosusega ei näe. Ja kui viimastel päevadel on palju spekuleeritud teemal, kellest võib saada Reformierakonna uus esimees, siis soovitan Ansipi järglast otsides Urmas Paeti, Keit Pentuse ja Kristen Michali kõrval sellesse nimekirja lisada ka Urmas Reinsalu nimi.