Edukas Eesti: Eesti e-edu peitub pilves

Amazoni kõrval maailma teise juhtiva pilvetehnoloogiaettevõtte Joyent tehnoloogiaosakonna juht Jason Hoffman osales hiljuti koos Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga pilvetehnoloogiateemalisel ümarlaual, kus käidi välja idee seadustada Eestis “andmesadama” idee. 

See kujutaks endast andmekeskust (või riiulitäit servereid andmekeskuses), mis asuks füüsiliselt küll ühes riigis, kuuluks juriidiliselt aga teise riigi jurisdiktsiooni alla. Näiteks võiks USA firma kasutada füüsiliselt Eestis asuvat “andmepilve” varunduseks, kuid andmed alluksid siiski päritoluriigi nõuetele.Juba kümme aastat olen mõtisklenud, kas innovatsioon on tõesti midagi Eestile eriomast või on siinse IT-revolutsiooni taga olnud lihtsalt pakiline vajadus ja sobiv ajastus – taasiseseisvumine internetiajastul? 

Praegune Eesti on vastuse otsimiseks sobivas olukorras – viimased aastakümned on pärandanud tehnoloogilisi lahendusi ja loonud ka siia tehnoloogilise kultuurkihi. Kas e-Eesti jääb pidama mugavustsooni või suudab taas vana välja visata ja uuega asendada?

See, kuidas Eesti pilvetehnoloogia omaks võtab, saab olema põnev lakmustest – paljud inimesed peavad personaalarvutite järel pilvetehnoloogiat suurimaks revolutsiooniks arvutustehnoloogias.

Eestis toimib innovatsioon tõepoolest ning era- ja avaliku sektori koostöös võib Eesti juhtida ka järgmist IT-revolutsiooni.