• Jaga lugu:

    Spordiõiguse spetsialist: tark sportlane hoiab oma lepingud korras

    Soraineni jurist Polina Tšernjak, juhtivpartner Kaupo Lepasepp, advokaat Mario Sõrm ja Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli rääkisid saates spordiõigusest.Foto: Erakogu

    Spordivaidluste hulk järjest kasvab ning targalt toimetab see sportlane, kes hoiab oma lepingud korras, rääkis Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen spordiõiguse spetsialist Polina Tšernjak. Näitena kokkulepetest, millele mõelda tasuks, toob ta sponsorlepingud, treenerilepingud ja mängija teise klubisse ülemineku lepingud.

    Praegusel olümpiakuul rääkisid spordiõigusest, sportlasi kaitsvatest lepingutest, spordivaidlustest, matchfixing'ust, puhtast spordist ja paljust muust „Soraineni sageduse“ saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp saatekülaliste Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli ja Soraineni juristi Polina Tšernjakiga.
    „Kui sportlane on edukas, võib juhtuda, et teenitakse väga suured summad. Kusjuures võit ei pruugi olla tasustatav ainult rahas, vaid kas näiteks auto või Rolexi kella vormis. Lepingus tuleb täpselt määratleda, kas näiteks treeneril või sponsoril on õigus saada osa mitte ainult rahasummast, vaid ka muudest hüvedest. Treeneriga sõlmitud lepingus tuleb tähelepanu pöörata hüvitiste ja boonuste tasumise korrale. Lepinguga tasub sätestada ka näiteks sportlase osalemine reklaamides. Seejuures tuleb arvestada, et spordialaliitudel võivad olla oma täiendavad reeglid, mida tuleb ka arvestada,“ soovitab Tšernjak, kuidas sportlane ennast lepinguga kaitsta saab.
    Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli sõnul on sport suur ja mitmetahuline valdkond. "Paljud probleemid lahendatakse üldjuhul spordisiseselt ehk distsiplinaarkorras, kuid järjest rohkem rakendatakse nii meil kui ka teistes riikides tavanorme ehk siis Eesti puhul karistusseadustikku, et valdkonda reguleerida ja täpsustada, mis on lubatud ja mis mitte. Näiteks dopingule kallutamise ja dopinguainete käitlemise norme on karistusseadustikus aja jooksul täpsustatud, kuid Eestis on siiski endiselt siin veel pikk maa minna. Mida täpsemad on normid, sh teadlikkus tagajärgedest, seda suuremat ennetuslikku mõju need omavad," kommenteeris Perli.
    Vaatamata sellele, et meedias saavad tippsportlaste dopinguskandaalid suurt tähelepanu, on doping tippspordis siiski vaid väike osa sellest, mis dopingumaastikul laiemalt aset leiab. „Oluliselt suurem, mahukam ja ka ühiskonnakahjulikum on see, mis toimub harrastusspordis, ka jõusaalides. Valdav arvamus on olnud, et see on igaühe enda asi, mis ta teeb ja sööb või joob. Naaberriikide kogemuse ja uuringute põhjal teeb aga murelikuks kaks asja. Esiteks – kust need ained (ravimid) pärit on, mida tarbitakse, ja mida need sisaldavad? Kas need on originaalid, mis toodetud terapeutilistel eesmärkidel, või järele tehtud ning tegelik koostis on teadmata?" toob Perli esimese probleemina esile ravimid ja nende teadmata koostise.
    Teine probleem on juhtivuurija sõnul kogustes, mida sisse süüakse. "Dopingu eesmärgil tarbitavad kogused ületavad sageli kümneid kordi meditsiinilistel põhjustel ettenähtu. Uurimused näitavad ka, et ainete tarbimise tagajärjeks on suurenenud suitsiidirisk, depressioon, perevägivald. Halvad mõjud on laiaulatuslikud ning haigekassa kaudu maksame me kõik selle ravi kinni. Kokkuvõttes on see suur risk rahvatervisele,“ hoiatas Remo Perli.
    Mida saatekülalised veel sportlasi kaitsvatest lepingutest ja spordivaidlustest rääkisid, saab lähemalt kuulata Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".
    Kuula saadet siit:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.