Spordiõiguse spetsialist: tark sportlane hoiab oma lepingud korras

Praegusel olümpiakuul rääkisid spordiõigusest, sportlasi kaitsvatest lepingutest, spordivaidlustest, matchfixing'ust, puhtast spordist ja paljust muust „Soraineni sageduse“ saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp saatekülaliste Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli ja Soraineni juristi Polina Tšernjakiga.

„Kui sportlane on edukas, võib juhtuda, et teenitakse väga suured summad. Kusjuures võit ei pruugi olla tasustatav ainult rahas, vaid kas näiteks auto või Rolexi kella vormis. Lepingus tuleb täpselt määratleda, kas näiteks treeneril või sponsoril on õigus saada osa mitte ainult rahasummast, vaid ka muudest hüvedest. Treeneriga sõlmitud lepingus tuleb tähelepanu pöörata hüvitiste ja boonuste tasumise korrale. Lepinguga tasub sätestada ka näiteks sportlase osalemine reklaamides. Seejuures tuleb arvestada, et spordialaliitudel võivad olla oma täiendavad reeglid, mida tuleb ka arvestada,“ soovitab Tšernjak, kuidas sportlane ennast lepinguga kaitsta saab.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhtivuurija Remo Perli sõnul on sport suur ja mitmetahuline valdkond. "Paljud probleemid lahendatakse üldjuhul spordisiseselt ehk distsiplinaarkorras, kuid järjest rohkem rakendatakse nii meil kui ka teistes riikides tavanorme ehk siis Eesti puhul karistusseadustikku, et valdkonda reguleerida ja täpsustada, mis on lubatud ja mis mitte. Näiteks dopingule kallutamise ja dopinguainete käitlemise norme on karistusseadustikus aja jooksul täpsustatud, kuid Eestis on siiski endiselt siin veel pikk maa minna. Mida täpsemad on normid, sh teadlikkus tagajärgedest, seda suuremat ennetuslikku mõju need omavad," kommenteeris Perli.

Vaatamata sellele, et meedias saavad tippsportlaste dopinguskandaalid suurt tähelepanu, on doping tippspordis siiski vaid väike osa sellest, mis dopingumaastikul laiemalt aset leiab. „Oluliselt suurem, mahukam ja ka ühiskonnakahjulikum on see, mis toimub harrastusspordis, ka jõusaalides. Valdav arvamus on olnud, et see on igaühe enda asi, mis ta teeb ja sööb või joob. Naaberriikide kogemuse ja uuringute põhjal teeb aga murelikuks kaks asja. Esiteks – kust need ained (ravimid) pärit on, mida tarbitakse, ja mida need sisaldavad? Kas need on originaalid, mis toodetud terapeutilistel eesmärkidel, või järele tehtud ning tegelik koostis on teadmata?" toob Perli esimese probleemina esile ravimid ja nende teadmata koostise.

Teine probleem on juhtivuurija sõnul kogustes, mida sisse süüakse. "Dopingu eesmärgil tarbitavad kogused ületavad sageli kümneid kordi meditsiinilistel põhjustel ettenähtu. Uurimused näitavad ka, et ainete tarbimise tagajärjeks on suurenenud suitsiidirisk, depressioon, perevägivald. Halvad mõjud on laiaulatuslikud ning haigekassa kaudu maksame me kõik selle ravi kinni. Kokkuvõttes on see suur risk rahvatervisele,“ hoiatas Remo Perli.

Mida saatekülalised veel sportlasi kaitsvatest lepingutest ja spordivaidlustest rääkisid, saab lähemalt kuulata Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".

Kuula saadet siit: