Artikkel

    Arendajad higistavad meditsiinikeskuste nimel

    Tervisemaja Ülemiste Citys ei ole Sten Pärnitsa sõnul Mainori jaoks äriliselt suur plussprojekt, aga see lisab linnakule palju muud väärtust.Foto: Raul Mee

    Kuigi tervisekeskuste rajamine läheb arendajale tavapärasest kaks korda kallimaks ning protsess ise on meditsiininõuete tõttu oluliselt keerukam ja aeganõudvam, eelistavad mitmed arendajad ja ärikinnisvaraomanikud oma pindadel näha just terviseteenuseid pakkuvaid ettevõtteid.

    Tallinna kesklinna Rävala puiesteele meditsiinikeskust rajava Capital Milli uusarenduste juht Marko Uueda märkis saates "Kinnisvaratund", et tehniliste, juriidiliste ja ruumiliste lahenduse leidmine, projekteerimine ning lõpuks meditsiiniettevõttega lepinguni jõudmine võttis keskuse puhul aega 15 kuud.
    Uueda ütles lisaks, et võrreldes tavapärase büroopinna rajamisega tuleb investeerida keskusesse kaks korda rohkem, sest meditsiiniasutustel on erinõuded, alates sellest, et igas ruumis peab olema vee- ja kanalisatsiooniühendus kuni diagnostika- ja kirurgiaruumide keeruliste ventilatsiooni- ja temperatuurilahendusteni välja.
    Rävala puhul ehitatakse varasem muu funktsiooniga äripind täielikult ümber meditsiinikeskuseks.
    Kas meditsiinikeskused on kinnisvaraomanikule võrreldes teiste rentnikega tulusamad? Arendajad-omanikud seda ei kinnita.
    Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste nõukogu liige Sten Pärnits rääkis, et tervisemaja ei pea Mainori jaoks äriliselt olema suur plussprojekt, aga see lisab linnakule palju muud väärtust: toob inimesi, võimaldab teha linnakuüleseid terviseprojekte. Nii Uueda kui Pärnits nõustusid, et kuigi renditulu ei tule meditsiiniettevõttest suur, on see stabiilne ja pikaaegne.
    Nii peavad kinnisvaraomanikud ja -arendajad terviseteenuse pakkujaid headeks rentnikeks, kes tagavad stabiilse tulu ning suure meditsiiniettevõtte kui peamise rentniku leidmiseks tehakse aktiivset tööd.
    Unimedi ja Qvalitase ühinemisel tekkinud erameditsiiniettevõtte Meliva juhatuse liige Tõnu Velt ütles, et arendajad pakuvad ettevõttele järjest aktiivsemalt pindasid ning meditsiiniteenuste olulisus on kasvamas. „Saame iga paari nädala tagant kõne, et meil on pinnad valmimas, ehitame ümber, kas tahate tulla meie arendusse?“ Samas on Eesti meditsiinis ressurss piiratud ning Velt märkis ka, et ta ei ole kindel kui pindasid tuleb juurde, siis kas me saame seetõttu ka rohkem meditsiini.
    Saates "Kinnisvaratund" räägitaksegi pikemalt, kuidas näevad tavaliselt välja läbirääkimised arendaja ja meditsiiniettevõtte vahel, millisel juhul on läbirääkimised keerulisemad, millised on meditsiiniasutuste erinõuded, millised on seadmed ja nõuded ruumidele, kui palju need arendaja-omanikule maksma lähevad, miks on meditsiiniprojektid äriprojektina vähemkasumlikumad ning samas ka millised on veel meditsiiniasutuste kui rentnike peamised eelised.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Priit Lepasepp: tuleviku elektriturg vajab salvestuslahendusi
Elektriturul tuleb senisest oluliselt suuremat tähelepanu ja panust pöörata akulahendustele, kirjutab Sunly juht Priit Lepasepp.
Elektriturul tuleb senisest oluliselt suuremat tähelepanu ja panust pöörata akulahendustele, kirjutab Sunly juht Priit Lepasepp.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Coop Pank napsas LHV-lt tippjuhi
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Keskpankur: järgmisel korral tuleb intresse kärpida
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.
Herem suures intervjuus: riik võiks erafirma moonatehasele maksta peale
Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rääkis saates “Kuum tool”, et nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustamiseks on Eesti kaitsevõime märgatavalt paranenud, kuid Eesti vajab rohkem vahendeid, millega saaks vastast hävitada piiri taga.
Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rääkis saates “Kuum tool”, et nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustamiseks on Eesti kaitsevõime märgatavalt paranenud, kuid Eesti vajab rohkem vahendeid, millega saaks vastast hävitada piiri taga.