Kuigi Eesti on rohepöördega kümme aastat hiljaks jäänud, tuleb siiski põhjalikult läbi analüüsida, kuidas ka meie majandus sellest samal ajal võidaks.

- Tuleb mõelda, kuidas Eesti majandus saaks rohepöördest võita, rõhutas kliimateadlane.
- Foto: Andras Kralla
“Seda oleks pidanud alustama 10 aastat tagasi: mõtlema, kuidas asju hästi teha, kuidas teha nii, et see annab meie majandusele ja ettevõtetele konkurentsieelise,” rääkis Cambridge'i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juht ja Tartu Ülikooli väliskülalisprofessor Annela Anger-Kraavi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Andres Kikas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist selgitas Äripäeva raadio saates, et välisinvestorite üks põhiküsimusi on täna, kas Eestis on piisavalt roheenergiat.
Euroopa Liidus tuleb kulutada 700 miljardit eurot aastas, kui tahta täita majanduse rohestamise eesmärke ning end lahti haakida Vene fossiilkütustest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Ettevõtted saavad toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamiseks riikliku infosüsteemiga. Alates 24. maist saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.