Rohepööre Euroopa Liidus vajab palju rohkem raha, kui arvati

Pidevad kriisid on Brüsseli rahakotile pannud põõna ja edasiminekuks peaksid liikmesriigid panema ühisesse kassasse natuke raha juurde, teatas Euroopa Komisjon.

Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.

Laevandussektor liitub järgmisel aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS), mis tähendab, et laevafirmadel tuleb hakata ostma CO₂ heitmete hüvitamiseks süsinikuturult saastekvoote.

“Lõhki laenamine on amoraalne. Kui me võtame täna palju laenu, maksavad selle kinni meie tulevased põlved,” hindas majandusekspert Kristjan Lepik, kes ennustab, et lähiaastail räägib kogu maailm aina kasvavatest riigivõlgadest ning võlakriis pole kaugel.

Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.