Investeeringute tegemata jätmine tähendaks veel suuremaid väljaminekuid, leiab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen,
Foto: AFP/Scanpix
See number on poole suurem, kui veel paari aasta eest loodeti, ning see tuleb leida erasektorist, selgub kolmapäeval avalikustatud Euroopa Komisjoni raportist. Selline kulude kasv annab aimu ka sellest, kui kiiresti kasvab ajas süsinikuneutraalsusele liikumise maksumus.
Pidevad kriisid on Brüsseli rahakotile pannud põõna ja edasiminekuks peaksid liikmesriigid panema ühisesse kassasse natuke raha juurde, teatas Euroopa Komisjon.
Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.
Laevandussektor liitub järgmisel aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS), mis tähendab, et laevafirmadel tuleb hakata ostma CO2 heitmete hüvitamiseks süsinikuturult saastekvoote.
“Lõhki laenamine on amoraalne. Kui me võtame täna palju laenu, maksavad selle kinni meie tulevased põlved,” hindas majandusekspert Kristjan Lepik, kes ennustab, et lähiaastail räägib kogu maailm aina kasvavatest riigivõlgadest ning võlakriis pole kaugel.
Arco Vara on käivitanud uue võlakirjaemissiooni, et rahastada Lutheri kvartali arendust Tallinna südames. Sellega saab teenida 8,8% fikseeritud tootlust aastas ilma, et peaks tegelema üürnike leidmise või remondiga, selgitab firma finantsjuht Darja Bolshakova.