Rohepööre Euroopa Liidus vajab palju rohkem raha, kui arvati

Pidevad kriisid on Brüsseli rahakotile pannud põõna ja edasiminekuks peaksid liikmesriigid panema ühisesse kassasse natuke raha juurde, teatas Euroopa Komisjon.

Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.

Laevandussektor liitub järgmisel aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS), mis tähendab, et laevafirmadel tuleb hakata ostma CO₂ heitmete hüvitamiseks süsinikuturult saastekvoote.

“Lõhki laenamine on amoraalne. Kui me võtame täna palju laenu, maksavad selle kinni meie tulevased põlved,” hindas majandusekspert Kristjan Lepik, kes ennustab, et lähiaastail räägib kogu maailm aina kasvavatest riigivõlgadest ning võlakriis pole kaugel.

Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks.