Gasell: Millised on Eesti ettevõtete võimalused kaasata kasvamiseks lisakapitali?

Kui meie IT tehnoloogiasektor on täna endale juba maailmas nime teinud ning suudab kasvukapitali haarata ka väljastpoolt riiki varajase kasvu ja ingelinvestorite näol, siis traditsioonilisemad sektorid nagu metalli- või puidutööstus ning kaubandus sõltuvad pigem kohalikust kapitalist. Millised võimalused on neil saada oma kasvu finantseerimiseks kapitali?Miks on kohaliku kapitalituru toimimine majandusele üldse oluline? Võib ju väita, et  Eestis tegutsevatelt pankadelt saavad ettevõtted piisavalt laenukapitali? Esiteks avardab see ettevõtete finantseerimisallikate valikuvõimalusi ja teiseks on võimalik kapitalituru instrumentide kaudu kasvatada nii käivitatakse pakuvad riskikapitali tugevatele kasvuettevõtetele.Eriti kiiresti kasvaval noorel ettevõttel pole  enamasti kindlalt ennustatavaid rahavooge ning seega on nendel puhkudel riskijulgemad omakapitali investorid sobivaim lahendus. Omakapitali investorite kaasamise osas ollakse Eestis veel veidi arad, kuna ei teata, mida see täpselt endaga kaasa toob. Sageli valitseb ka teadmatus või väärarusaam oma ettevõtte väärtuse puhul. Ettevõtjad võiksid aga mõista, et mõistliku ettevõtte väärtuse peal investorit kaasates ning tänu sellele kiirelt kasvades on algse omaniku  väiksem osalus aastate pärast väärt tõenäoliselt oluliselt rohkem, kui üksi jätkates.Eestis on tekkinud ka uus investorkond – ettevõtjad, kes on müünud omal ajal üles kasvatatud ja edukalt maha müüdud ettevõtted ning otsivad uusi väljakutsed. Nemadki otsivad võimalusi raha paigutamiseks ettevõtlusesse läbi kapitalituru instrumentides (aktsiad ja võlakirjad).

Millised on raha kaasamise võimalused kapitaliturgudelt?

Esiteks erakapitali fondid, kes pakuvad riskikapitali tugevatele kasvuettevõtetele. Teiseks börsi kaudu kaasatav avalik kapital. Mitmed uued ja huvitavad ettevõtted on noteerinud oma võlakirjad ja aktsiad eelmisel aastal alternatiivbörsil First North, näiteks Linda Nektari aktsiad või Mainor Ülemiste võlakirjad. Kolmandaks pakub mezzanine hübriidkapitali võimalust, olles pangalaenu ja omakapitali vahepealne variant.  Oma olemuselt on tegemist kõrge intressiga laenuga, mis aga ei nõua pangalaenuga samaväärseid tagatisi ega tõestatud rahavoogusid.  Neljandaks saab raha kaasata ka võlakirjade kaudu, mis ei ole Eestis veel väga kasutatav võimalus.  Oma olemuselt on võlakirjad laen, mille taga on investoriteks eraisikud, võlakirjafondid või investeerimisgrupid. Võlakirjade abil on oma kasvu kiirendanud näiteks Eesti Energia, Elering ja Tallink, kaasates kapitali väljaspool Eestit. Väike ja keskmise suurusega ettevõtted kaasavad kapitali võlakirjade kaudu pigem kohalikul turul. Võlakirjade trend on viimastel aastatel kasvamas, sest on tekkinud uus investorkond, kes on huvitatud investeerimisest kiiresti kasvavatesse ettevõtetesse.