20 aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikooli juures spin-off’ina tööd alustanud IB Krates OÜ sai alguse tarkvaratööriistade uurimisprojektist, mille tulemus tundus maailma vallutamiseks valmis olevat. Reaalsuses oli idee tootest kaugel ja vallutusplaan jäi oma aega ootama. Ettevõttest sai aga üsna varsti nõutud tööstusautomaatika lahenduste looja. Püsivusega on jõutud ka unistatud rahvusvahelise haardeni lennunduse, kosmose ja autotööstuse valdkonnas.
- IB Kratese osalusel välja töötatud aredusvahendit QGen on katsetatud näiteks sidesatelliitide oribiidijuhtimise tarkvara loomisel
Kõik räägivad, et töökindlus on oluline, aga kuidas teha üks tehas või masin tõsiselt töökindlaks? Tegelikku olukorda vaadates selgub, et see polegi nii lihtne ülesanne!
„Eestis tuntakse meid peamiselt tööstusautomaatika valdkonnas ning süsteemianalüüsi ja -disaini konsultatsioonide pakkujana. Vähem teatakse meie arendatud tarkvaraarendusvahendist QGen, mida praeguseks kasutavad lennunduse, kosmose ja autotööstuse ettevõtted USAs, Euroopas ja Jaapanis,“ tutvustavad ettevõtte asutajad Tõnu Näks ja Toomas Tommingas.
„Süsteemides, kus tarkvaraviga võib põhjustada ohtu inimeludele või lihtsalt tekitada suurt kahju, on juhtimissüsteemi loomine keeruline ja kulukas protsess. Kalliks teeb sellise arenduse nii vajadus tagada, et süsteem tõepoolest ohutu on, kui ka ranged nõuded sertifitseerimiseks ning nende nõuete rahuldamiseks vajalik dokumentatsioon. Tehnilisest küljest osaleb arenduses kaks osapoolt – süsteemiinsener, kes oskab protsessi mudelina ära kirjeldada, ja tarkvarainsener, kes sellest kirjeldusest töötava programmi teeb. Meie lahendus automatiseerib nende kahe osapoole vahelise suhtluse: võtab süsteemiinseneri tehtud mudeli ja teisendab selle arvutiprogrammiks. Käsitsi kodeerimise töö (koos sellest tulenevate võimalike vigadega) ning suur hulk täiendavat testimist jääb ära! Just see viimane punkt – garantii, et automaatselt genereeritud programm täpselt nii töötab, nagu mudel ette nägi – on peamine põhjus, mis juhtival kompilaatoritootjal AdaCore’l meie osalusel valminud toodet tänaseks kolmel kontinendil müüa lubab.”
Rahvusvaheliste projektide kogemusega IB Kratesel on koostööpartnereid rohkem kui kümnes riigis. Tuntumatest võib nimetada näiteks Airbus France’i, Thales Alenia Space’i ja Euroopa Kosmoseagentuuri. Enamasti jõuab ettevõtte töö selle valdkonna lõppkasutajateni kas panusena ühisesse uurimisprojekti või siis suurema toote osana. Erand on siin Kosmoseagentuur, kelle projektikonkurssidel Krates iseseisva peatöövõtjana korduvalt edukaks on osutunud.
Kui kosmose ja lennunduse tarkvara turg jääb peamiselt piiri taha, siis tööstusautomaatika puhul on IB Kratese kliendid lähemal. Näiteks tuntud idufirma Click and Grow' lillepottidesse paneb seemned Kratese inseneride tehtud masin. Tööstusautomaatikasüsteeme on tehtud segu-, asfaldi- ja betoonitehastele. Kuigi üldiselt ei ole automaatikas nõuded nii ranged kui lennunduses, on ka siin esikohal ohutus ja töökindlus ning selles järeleandmisi ei tehta.
„Automaatika jõudsam arendamine algas samuti juba 20 aastat tagasi Tallinna Vee jaoks pumplate juhtimis- ja jälgimissüsteemi väljatöötamisega,“ meenutab Toomas Tommingas. „Täpset põhjust me muidugi ei tea, aga suure tõenäosusega õnnestus meil võita järjest kaks avalikku hankekonkurssi ASTV pumplate juhtimis- ja jälgimissüsteemi arendamiseks tänu pakutud lahenduste töökindlusele ja paindlikkusele. Meie pakutu võimaldas integreerida süsteemi eelnevalt erinevatel platvormidel realiseeritud objektide kohalikud juhtimissüsteemid ning teha seda optimeeritud sidekuludega, tegemata samas järeleandmisi süsteemi töökindluse ja usaldatavuse koha pealt.“
Üldse tuleb IB Kratese sõnavaras üsna sügavale kaevata, et leida väljendit „ei ole võimalik“. Kõige jaoks, mis ei lähe vastuollu loodusseadustega (või inimeste poolt kehtestatutega) usuvad nad leidvat lahenduse. Ettevõttel on palju rahulolevaid kliente, kes on saanud oma eelnevalt ebaõnnestunud automaatikalahendused just nende abiga hästi toimima.
Hea töö räägib iseenda eest
„Meil pole 20 aasta jooksul tööl olnud ühtki müügimeest. Tehtud töö ja rahulolevad kliendid räägivad iseenda eest,“ ütleb Tõnu Näks. „Mõlema valdkonna puhul on oluliseks faktoriks töökindlus: kõik räägivad, et see on oluline, aga kuidas teha üks tehas või masin tõsiselt töökindlaks? Tegelikku olukorda vaadates selgub, et see polegi nii lihtne ülesanne. Või siis ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu.“
Toomas Tommingas meenutab juhtumit, kuidas sai aastaid tagasi tehtud ühele vanale tehasele uus automaatika tõstmaks tehase tootlikkust, täpsust ja töökindlust. Omanike kindel soov oli tulenevalt sama tehase varasemate automatiseerimiste käigus saadud kogemustest, et juhtimissüsteem peab olema kindlasti dubleeritud käsijuhtimise võimalusega isegi juhul, kui kontroller üldse ei toimi või on välja lülitatud. Seega jäi kaasaegse operaatori töökoha juurde alles ka uuendatud juhtpult nuppude ja mõõteriistadega, mis tegi küll süsteemi oluliselt keerulisemaks, aga andis omanikule soovitud kindlustunde. „Mingil hetkel vahetas tehas omanikku, edasised kavandatud aredused jäid katki ja rohkem me sellest objektist ei kuulnud aastaid. Arvasime, et uus omanik on automaatika oma maitse järgi uuendada lasknud, kuni aastaid hiljem võeti sealt meiega ühendust ja küsiti, kas oleks võimalik teha mõned lisaarendused. Kohapeal selgus, et kõik need vahepealsed aastad oli meie lahendus kenasti tuksunud ja nuppudega puldi peal oli paks tolmukiht, mis tähendas, et seda „nuppudega käsijuhtimist“ polnud kunagi vaja olnud kasutada. Sellised „üllatused“ teevad südamest rõõmu ja annavad kindlust, et oleme õigel teel.“
Tänapäeva tootmises on seadmete juhtimine ja info liikumine väga tihedalt seotud. IB Krates OÜ üks eripära seisnebki selles, et nad on oma tegevuse algusest peale pidanud oluliseks automaatika ja ettevõtte infosüsteemi (tootmisarvestus, laomajandus, raamatupidamine) integreeritust. Nüüd, ligi kakskümmend aastat hiljem on sellele lähenemisele leitud uhke nimi “Industrie 4.0”. Ja ikkagi kasutavad ettevõtted konkreetsele protsessi osale suunatud tooteid – tehaseautomaatika jaoks üks, kliendihalduse jaoks teine, materjaliarvestuseks kolmas süsteem. Sel moel on iga ülesanne küll hästi kaetud, kuid süsteemi osad ei pruugi omavahel parimal moel kokku sobida. Et eri seadmed omavahel sujuvalt suhtleks ja info ka operatiivselt kontorilauale ning tagasi liiguks, on tihti vaja juba automaatika projekteerimisel/realiseerimisel pidada silmas infosüsteemi võimalusi ja piiranguid ning vastupidi. Vajadusel ka standardtarkvara kliendi jaoks spetsiaalselt kirjutatuga asendada. Siin on oluline, et IB Kratesel on olemas tugevad pikaajalise kogemusega spetsialistid mõlemas valdkonnas – nii automaatika kui ka infosüsteemide alal.
„Meie majas on olemas mõlema poole teadmised ja kompetents, me eelistame ehitada asju üles algusest lõpuni, katsetada igas etapis ning me ei rahuldu pooliku lahendusega. Samamoodi aitame otsida vigu olemasolevatest süsteemidest ning neid paremaks ümber ehitada. Utreerituna võib öelda, et me teeme kogu aeg asju, mida me päris hästi ei oska, ehk alati oleme töö lõppedes natukene targemad kui tööd alustades. Rutiin ei ole meie jaoks. Küllap on see meil veres,“ räägivad mehed.
- Tööstusautomaatika väljatöötamine on interdiststiplinaarne tegevus mis hõlmab valdkondi mehhaanikast ja pneumaatkast kuni elektroonika ja programmeeriminseni
Nutikad töötajad on alati oodatud
Kui rääkida sellest, mis on tänasel päeval kõige keerulisem, toovad Tõnu Näks ja Toomas Tommingas välja tööjõunappuse. „Töötajate leidmine ei ole lihtne. Meie töös on lisaks programmeerimisoskusele oluline tugev taust nii matemaatikas kui ka füüsikas. Tarkvaraarendusvahendite meeskonnas saaks ilma füüsikata hakkama, aga seal on programmeerija jälle rohkem arvutiteaduse poole kaldu – modelleerimisest ja formaalsetest meetoditest peab rohkem teadma, kui tavaliselt arendajal tarvis. Samas just need punktid teevadki töö huvitavaks. Kosmose- või lennundusettevõtte tarkvaraarenduse köögipoolt ei õnnestu just paljudes eesti firmades näha. Meil ei ole ühtegi töötajat, kes oleks tulnud firmasse kõigi vajalike teadmistega tulevase töö jaoks. Peame seda normaalseks – peamine on soov ennast pidevalt arendada ja juurde õppida! ”
Praegu on IB Krateses tööl kümme inimest, aga heal meelel võtavad nad vastu hakkajaid noori nii praktikale kui ka põhitööle programmeerija ning inseneri ametikohtadele.
www.krates.eeSeotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.