• Jaga lugu:

    Tallink heidab silma ettevõtmistele üle maailma

    Tallink Grupi sihiks on globaalne laienemine ning kaldategevuste arendamine, kuid põhisuunaks jääb nüüd ja alati siiski meri, ütleb Eesti suurima ettevõtte juht Paavo Nõgene.

    Maailmamerd, kus praegu ligi 810 miljoni eurose raamatupidamisväärtusega Tallinki logo lisaks Lääne­merele figureerida võiks, jagub küll ja küll. Toimuval hoitakse pilku peal, uuendusteks ollakse valmis ning soov oma konkurentidest samm ees olla on tugev, kirjutab 11. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Tallink 30.
    Paavo NõgeneFoto: Tallink
    Tallinki ambitsioonikus rõõmustab ka tema suuremaid ja väiksemaid aktsionäre. Tallinki aktsia dividenditootlus koos aktsiakapitali vähendamisega oli 2018. aasta eest kokku 11%, mis paisutab kenasti ka paljude investeerimishuviliste eestlaste rahakotti.
    Uuendustega võidab ka loodus
    Innovatsioon on Tallinkile oluline ning sellesse on panustatud aastaid. Investeeringud laevade energiatõhusamaks muutmiseks ning uute ja keskkonnasõbralike aluste ehitamine on olnud pikka aega esmatähtis.
    2022. aasta alguses hakkab Tallinna ja Helsingi vahel sõitma 212 meetri pikkune 2800 reisijat mahutav ning 250 miljonit eurot maksev laev. Shuttle-klassi kiirlaev hakkab peamise kütusena kasutama LNGd ning on kooskõlas kõikide praeguste ja tulevaste emissiooninõuetega. Keskkond ja loodus on see, mis uuenduste käigus üksnes võitma, mitte kaotama peaks.
    Innovatiivsed eestvedajad
    Tallinki soov on pakkuda oma klientidele kõige paremat teenust ja seda saab teha siis, kui hoida laevastiku keskmine vanus võimalikult noorena. Vaadates Tallinki praegust laevastikku, siis see ongi lähima Euroopa regiooni kõige noorem.
    Läänemere turu liidrina on Tallinkil pea kümme miljonit klienti aastas, lojaalsusprogrammis 2,5 miljonit inimest, kes ettevõtte teenust püsivalt tarbivad. Maapealses tegevuses on Tallinkil neli hotelli, restoranid, hulk üksikpoode, kuid kompetentsi, mis merel saavutatud, saab päris kindlasti veelgi suuremal määral edasi arendada. Tallinki juhatuse uue liikmena alustas kevadel tööd Piret Mürk-Dubout, kes vastutab ettevõtte rahvusvahelise müügi ja turunduse eest kõigis kuues riigis. Samuti on tema edendada vastutustundliku ettevõtte strateegia arendus ning juurutamine.
    Tallinki kaldakaubanduse parendamine sai suvel veel ühe tugeva juhi, kui lisandus Katre Kõvask, kes innovatiivse eestvedajana Tallinki meeskonnaga tekkinud plaanid ellu viib. Praegu on Tallinki tax-free-kaubandus mahu poolest maailmas 12. kohal.
    Huvitavaid arendusi on Tallinkis oodata ka transiidiäris. Kuue-seitsme aasta pärast valmib Muugalt alguse saav Rail Baltic. Tallinki üks laev, mille kodusadam on Muuga, võimaldab suurendada kaubaveo mahtu.
    Kuhu aastas pea kümmet miljonit reisijat teenindav ettevõte lõpuks välja jõuab, näitab aeg. Ruumi, kuidas nii merel kui ka maal veelgi suuremalt ja edukamalt tegutseda, jagub.
    Tallink armastab start-up-ettevõtluse mõttemaailma
    “Oleme teinud palju investeeringuid laevade energiatõhusamaks muutmiseks ja see kajastub ka numbrites – eelmisel aastal kulutasid Tallinki laevad 3,2% vähem kütust meremiili kohta, mis on konkurentidele suureks eeskujuks,” ütleb Nõgene.
    Tallinki ja Tallinna Sadama koostöös valminud Tark Sadam on reisijate laeva pääsemise aega juba mitu korda lühendanud ja praegu käivad selle arenduse teise etapi tööd. Koostöös TalTechiga on plaan luua Targa Laeva kontseptsioon ehk kui inimene pääseb sõiduautoga check-in’ist läbi, informeerib arvutisüsteem, kuhu edasi suunduda ja kuhu parkida. See kõik teeb klientide pardale pääsemise palju kiiremaks ning mugavamaks.

    Soomest saabuvate inimeste arv pole tegelikult oluliselt vähenenud. Teiste maade, eriti Aasia, turistid on soomlaste Helsingist Tallinna tulekut kompenseerinud.

    Paavo Nõgene
    Eesti suurima ettevõtte juht
    Sild Eesti ja Soome vahel
    Nõgene sõnul on palju räägitud sellest, et soomlaste Eestisse reisimine on vähenenud, aga tegelikult ei ole Soomest saabuvate inimeste arv oluliselt vähenenud. Teiste riikide turistid, eriti ­Aasia ­­turistid, on soomlaste asemel Helsingist Tallinna tulekut kompenseerinud.
    Soomlaste reisimisega seoses tuleb aga kindlasti tööd teha, et see taastuks. Eestis on kindlasti rohkem näha ja teha kui ainult Tallinnas. “Usun, et juba 2019. aasta teises pooles raporteerime soomlaste kasvavast tulekust Eestisse,” sõnab Nõgene.
    Paavo Nõgene on Tallinki juht olnud veidi üle aasta. “Tegu on olnud suure õppimise ajaga. Mul on üks halb omadus, mis väga paljudele inimestele ei pruugi meeldida – kui hakkan midagi tegema, siis teen seda detailideni ja lähen mingites asjades, kus arvan, et peaksin teadma hästi palju, rohujuure tasandile.
    Uue juhatuse esimehe aasta täis õppimist
    Olen õppinud tundma Tallinki tegevust detailideni, külastanud kõiki laevu mitu korda, tutvunud inimestega, kuulanud nende rõõme ning muresid ja aidanud neid lahendada. Olen kohanud väga palju pühendunud, kirglikke ja ettevõtlikke inimesi, kes on selle ettevõtte kolmekümne aastaga üles ehitanud ning selle kuvandit edasi kannavad,” räägib juht. Küsimusele, kas ka laevandusfirma juhil endal on plaan alustuseks väikelaevakapteni load teha, vastab Nõgene, et tema laevasõidukogemused on seni piirdunud ja piirduvad ka tulevikus Pühajärve rannast aerupaadi laenutamise, sellega sõitmise ja päikesevõtuga.

    Tallinki juhid läbi aja

    1989-1994 peadirektor, kapten Peeter Veegen

    1994-1996 peadirektor, kapten Ülo Kollo (1937-2019), aastail 1997–2016 oli ta peakapten ja 2016-2019 Tallink Grupi nõukogu nõunik

    1996-2015 juhatuse esimees ja tegevjuht Enn Pant, alates aastast 2015 Tallink Grupi nõukogu esimees

    2015-2018 juhatuse esimees ja tegevjuht Janek Stalmeister, aastatel 2018-2019 oli juhatuse liige

    2018– juhatuse esimees ja tegevjuht Paavo Nõgene

    Tallink numbrites

    * 14 laeva

    * 2 restorani maismaal

    * 4 hotelli

    * 16 kauplus maismaal

    * 9,8 miljonit reisijat kokku 2018. a.

    * üle 1 miljoni reisija kuus sõidutati 2019. a. juunis, juulis ja augustis

    * 2018. aastakonkurentsivõimelisim suurettevõte Eestis

    * üle 2,5 miljoni lojaalsusprogrammi Club One kliendi

    * aastatulu 2018. a. 949,7 miljonit eurot

    * 36,4 miljonit eurotinvesteeringuid (2018. aastal)

    * ligi 7500 töötajat kuues riigis

    * üle 11 000 aktsionäri üle kogu maailma

    * Tallinki aktsiad said Tallinna börsil vabalt kaubeldavaks 2005. aastal

    * Tallinki aktsiad on Helsingi börsi põhinimekirjas alates detsembrist 2018

    Jaga lugu:
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.