Hanschmidt: Tallinki IT-süsteemid ja arendus ei saa mitte kunagi valmis

Tallinna Tehnikaülikooli äri­infotehnoloogia magistrikraadiga mees tuli Tallinkisse tööle 10 aastat tagasi ehk ajal, mil Eestis valitses tõsine majanduslangus. Ta aitas välja vahetada hotellide broneeringusüsteemi, tegeles investor­suhetega ning juhatuse nõunikuna viis ellu strateegilisi äriprojekte. Praegu on tema vastutusala infotehnoloogia ja ärilahendused ning Euroopa Liidu toetused – kuna Tallinki laevad sõidavad veeldatud looduslikul maagaasil (LNG), on Euroopa Liit Eesti ettevõtte investeeringutele õla alla pannud, kirjutab 11. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Tallink 30.

“Tallinkil on julgust ning pealehakkamist investeerida tulevikutehnoloogiatesse. Oleme üle läinud nutikatele ja loodust säästvatele LNG-laevadele, panustame palju mereliikluse ohutusse ja turvalisusesse, kasutame klienditeeninduses kõnerobotit ning meie toode on väga töökindel – 99,9% laevade väljumisi toimub. Kõige selle alus on olla kliendi- ja keskkonnasõbralik ning avatud uuendustele,” ütleb Hanschmidt.

Hanschmidti sõnul on infotehnoloogia Tallinki väga palju arendanud, aidanud ja muutnud. “Näiteks hinnastamine peab olema tänavapäeval dünaamiline, võttes arvesse erinevaid elemente. Meie hakkasime esimesena kasutama selleks nii-öelda masin­õppe süsteemi, kus robotid arvutavad hinda vastavalt reaalaja olukorrale. Väga kiiresti sai meie süsteem turustandardiks, ­mida kasutavad nüüd ka konkurendid.”

Lisaks hinnakujundamisele astuti lähiminevikus suur ja oluline samm üleminekuga uuele piletimüügisüsteemile. Laevapileti hind koosneb ju väga paljudest nüanssidest: sõitjate ja kajutite arvust, sõidukite tüübist ja arvust, söögikordadest, spaateenustest jm.

Enamik Tallinki klientidest tõenäoliselt ei mäletagi, et kunagi võis pileti soetamise protsess interneti vahendusel võtta koguni kuni pool tundi, sest interneti kiirus oli väga aeglane. Kuna kõnekeskusel oli seoses sellega väga suur koormus, lõi Tallink äriarendusosakonna, mille ülesandeks sai arendada müügikanalid klientide jaoks mugavamaks ja lihtsamaks.

Tänapäeval saab Tallinki pileti ­osta sekunditega nii arvutis, telefonis kui ka muudes nutiseadmetes. Lisaks on abiks uudse lahendusena koos AlphaBluesiga arendatud kõnerobot Nemo, mis suudab vastuse leida 40%-le klientide küsimustest. Interneti ja nutiseadmete plahvatuslik areng on pakkunud laevandusfirmadele ka teisi väljakutseid: kui alguses oli internet merel läbi satelliidi ja mõeldud vaid tugisüsteemidele, näiteks kaardimaksete tegemiseks, siis peagi hakati traadita internetti pakkuma ka klientidele. “Klientide ootused traadita internetile on väga kõrged ja koos netiteenuste kasvuga muutus see üha tähtsamaks. Teise sammuna läksime satelliidilt üle 4G-lahendusele, mis andis võrreldes satelliidiga palju rohkem ressurssi. Sel viisil saime laeva interneti, mis oli 40–60 Mbit/s. Kolmandaks ehitasime omaenda andmesidevõrgu, mis annab meile laeval senisest kordades suurema kiiruse – kuni 600 Mbit/s. Hetkel toimib see Tallinna–Helsingi liinil ja on testfaasis Tallinna–Stockholmi ning Helsingi–Stockholmi liinil. Peagi katame internetiga ka Riia liini, kus vahepeal on ka avameri ja kallas jääb kaugele,” räägib Hanschmidt.

Tallinki laevad on uue generatsiooni laevad, mis on loodussõbralikud, ökonoomsed ja samal ajal suurimat võimalikku turvalisust pakkuvad.

Näiteks spetsiaalselt Tallinna–­Helsingi liinile ehitatud kiirlaev Megastar on nooljas, kerge ja vähese tuule- ning veetakistusega. Ülesõidul peamasinate jahutamisest tekkinud ülearune soojusenergia kasutatakse ruumide kütmiseks. Kliimaseadmed on varustatud anduritega, töötamaks ainult parasjagu kasutusel olevates ruumides.

Ohutuse alal on laev jaotatud tule- ja veekindlateks sektsioonideks, mis hoiavad võimaliku tule ja vee leviku kontrolli all. Laeva torustikud ja elektrisüsteemid on ehitatud nii, et õnnetuses kannatada saanud sektsiooni saab täielikult elimineerida, säilitades ülejäänud laeva töövõime. Sama kehtib masinaruumide kohta: 50% laeva võimsusest on alati kasutusel, ka õnnetuse korral.

Intelligentne laevade olustiku hindamissüsteem Fleetrange annab kõikidele laevadele infot ilmastikuolude, täpse kiiruse ja isegi aluse kalde kohta, võimaldades niimoodi kaptenil valida parimat marsruuti. Tallinki laevad on kõik selle uudse süsteemiga ­varustatud.

Veel on oluline Tallinki jaoks igapäevane machine learning ehk masinõppimine, mille suurem eesmärk on välja töötada andmete põhjal otsuseid ja ennustusi tegevaid algo­ritme. Näiteks laeva laadimise spetsiifika, sest sõltuvalt laadimisest on iga laev alati veidi kaldu. Aga see, kas laeva nina on veidi üleval- või allpool, mõjutab kütusekulu ning seda aitavadki algoritmid välja arvutada.

Ühe väljundi saab Tallinkis kindlasti ka asjade internet ehk IoT-seadmed, mis võiksid tulevikus tuua suurt kasu näiteks ettevõtte laevasüsteemide tervise mõõtmisel.

“Mulle meeldib tehnoloogia ja õhutan sageli ka teisi seda kasutama. Igal asjal on oma eluiga ning ei tohiks kurvastada muutuste üle, kuigi need tunduvad esmalt kallid ja valusad. Iga edasiminek annab konkurentsieelise,” möönab Hanschmidt. ITga seonduv ei saa tema sõnul kunagi valmis, aga see ei ole ka eesmärk. Oluline on pakkuda klienditele mugavust ja lihtsaid lahendusi. Näiteks on viimastel aastatel kasvanud väga oluliselt meie Aasia klientide arv. Tallink on investeerinud ka hiinlaste seas kõige enam kasutatavatesse AliPay ja WeChat Pay mobiilimakselahendusse, millel on Aasias juba enam kui miljard kasutajat,” räägib IT-juht.