Riina Jussila • 11 september 2019

Tallink: laevu ehitades mõtleme aastasse 2070

Tallinkis ei keskenduta uut laeva luues üksnes sellele, et alus vastaks vajadustele kümne aasta pärast, vaid et see ka viiekümne aasta pärast uue tehnoloogia saabumisega sammu peaks.

Tallink Grupi laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik toob välja laevandusettevõtte kolm peamist märksõna – omanäoline toode, ohutus ja jätkusuutlik tegutsemine, kirjutab 11. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Tallink 30.

Tallink Grupi laevateeninduse juht ja peakapten Tarvi-Carlos Tuulik ütleb, et Megastar oli esimene LNG-kütusel sõitev shuttle-tüüpi laev Läänemerel ja esimene laev Tallinki laevastikus, mis kasutab diisel-elektrilist lahendust ehk peamised jõuajamid on elektrimootorid.  Foto: Raul Mee

Päris esimene spetsiaalselt Tallinkile ehitatud laev Romantika asus liinile 2002. aastal, kaks aastat hiljem jõudis merele Victoria I, 2006. aastal Galaxy, 2008 Baltic Princess ning 2009. aastal Baltic Queen. 2007. aastal asus Eesti–Soome liinil sõitma esimene shuttle-tüüpi alus Star, aasta hiljem järgnes Itaalias ehitatud Superstar ning 2017. aastal Megastar. Just viimasest sai Läänemere kõige populaarsem ning ühtlasi ka ökonoomsem laev.

“Megastar oli meie laevastikus esimene LNG-l sõitev laev ja esimene, mis kasutab diisel-elektrilist lahendust ehk peamised jõuajamid on elektrimootorid. Tulevikku näemegi pigem laevades, mis toimivad elektrimootoritel. Tehnoloogia arenedes saame sisepõlemismootorid vahetada muu energiaallika vastu laeva sealjuures ümber ehitamata,” selgitab Tuulik.

Uute laevade ehitamise kõrval uuendatakse stabiilselt ka olemasolevaid. Selle aastanumbri sees on uuenduskuuri läbinud lausa pool ettevõtte laevastikust: Tallinna–Helsingi liinil sõitev Star, Tallinna–Stockholmi vahel kulgevad Baltic Queen ja Victoria I, Helsingi–Stockholmi lõigul opereeriv Silja Symphony, Turu–Stockholmi mereteel kulgev Galaxy, Riia–Stockholmi Isabelle ning Paldiski–Kapellskäri Regal Star. Kõik tehtud tööd on osa Tallink Grupi laevade uuendamise programmist, mille raames on viimase viie aasta jooksul investeeritud 80 miljonit eurot. Uusima laeva Megastari esimene dokk on planeeritud 2022. aastasse, kuid juba poole aasta pärast tehakse alusele vahepealne põhjalikum ülevaatus.

Ökonoomsuse eeskuju ka Euroopa Liidus

21. sajandi laevanduse olulisim märksõna on jätkusuutlikkus, mille poolest on Tallink üks pioneere.

Ettevõtte ökoloogiline jalajälg on juba praegu nii pardal kui ka kaldal nii varasema aja kui ka konkurentidega võrreldes väiksem. Nelja aasta eest jõustus Euroopa Liidu väävlidirektiiv ja karmistusid nõuded laevakütustele, kuid Tallink Grupp opereeris juba enne 2015. aastat puhtamate kütustega, sest Läänemerel oli juba siis lubatud vaid 1% väävlisisaldust. Tallink on oma laevadel vähendanud CO2 hulka viimase kümne aasta jooksul koguni 44% ning just efektiivsus on lähteülesadeks ka edaspidi.

Tarvi-Carlos Tuulik, Tallink Grupi laevateeninduse juht ja peakapten

80 miljonit eurot on viimase viie aasta jooksul investeeritud Tallink Grupi laevade uuendamise programmi.

Silja Europal uuendati kogu automaatikasüsteemi, mis puudutab laeva kütet ja ventilatsiooni ning sellega saavutati 20% efektiivsuse tõusu. See tähendab seda, et laevasüsteem reageerib otseselt kogu ümbritsevale – ilmastikule, veetemperatuurile, õhutemperatuurile, garanteerides laevas meeldiva sisekliima. “Hetkel paigaldame sagedusmuundureid, mis annavad samuti tohutu efekti. Toon näite – kui võtta kaks täisvõimsusel töötavat ventilaatorit ja neist üks välja lülitada, sest ruumi soovitakse vaid poolvõimsust, siis tegelikkuses tarbiksid kaks poolvõimsusel töötavat ventilaatorit kolm korda vähem voolu kui üks täisvõimsusel,” räägib laevateeninduse juht ökonoomsusest ja juba kasutusel olevatest lahendustest.

Lähitulevikus laevad stepslisse

Kui laevandus on üldiselt konservatiivne, siis Tallink on keskmisest enam uuele avatud, mis teeb ettevõttest innovaatori nii omas valdkonnas kui ka keskkonnasäästlikkuse teemadel laiemalt.

Avatud ollakse koostööle start-up-ettevõtete ja mõttemaailmaga. Näiteks on reisijate liiklemist hõlbustanud tarkvaralahendus Tark Sadam, mille puhul avanevad sadamas tõkkepuud tänu uuele automaatsele numbrituvastusele ja mis kiirendab laevale pääsemist. Värskem arendus on Tark Autotekk, mis valmimisel suurendab laeva lastiruumi kasutuse efektiivsust, tööjõu vajaduse vähenemist laadimisel ja lossimisel ning muudab ka laevale pääsu kiiremaks ning automatiseerib sisemuses toimuva.

“Lähitulevikus sooviksime näha kõiki oma laevu kaldaelektrit tarbimas, aga praegu pakub elektrit üksnes Stockholmi sadam, kuid oluline on, et kõik kasutatavad sadamad on jõudnud standardsetele elektrisüsteemi lahendustele. Kesklinna õhusaaste seisukohast on kaldavoolu kasutamine parim lahendus. Loodetavasti on juba lähiaastatel ka Tallinna ja Helsingi sadamas stepslid, kuhu saab laevad pista,” sõnab Tuulik.

Hetkel kuum