• Jaga lugu:

    Tallink pürib vastutustundliku ettevõtja musternäidiseks

    Kuigi Tallink on aastaid panustanud keskkonna jalajälje vähendamisse, ei saa kindlasti veel väita, et ollakse juba vastutustundlikkuse etalon, väga palju on veel vaja ära teha, ütles Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout.

    „Meil on suur sisemine soov muutuda veelgi rohkem meid ümbritseva keskkonna, kogukonna, inimestega arvestavaks ettevõtteks. Tallinki organisatsioonis on selge teadmine, et vastutustundlik tegevus pole mitte linnuke kastikeses, kus küsitakse, kas teie ettevõte on vastutustundlik. Samas on veel väga palju teha selle nimel, et iga üksus ja isik tajuks selgelt oma tegevuse mõju ulatust. See on ettevõtte kultuuri, suhtumise ning tegutsemise muudatus laiemalt. See nõuab pühendumust,” selgitab värske juhatuse liige.
    Vastutustundlikkuse ambitsiooni määrab juht
    Tema sõnul on vajalik detailideni aru saada ettevõtte vastutuse ulatusest teemade kaupa – kelle ja mille suhtes need eksisteerivad, milline on hetkeseis ning mis on eesmärk. Ambitsiooni ning liikumise kiiruse selles vallas määrab ettevõtte juhtkond.
    Alustuseks tuleb määrata täpsed kohad, kus ettevõte kõige suuremat mõju oma vastutustundliku tegevusega omab. Edukad on need strateegiad, kus ettevõtte enda tegevus ning eesmärgid on seotud vastutustundlike eesmärkide, toetus- ja vabatahtliku tegevusega. Nii on nii töötajatele kui ka klientidele lihtsamalt mõistetav, kuidas nende käest saadud raha ka ühiskonna hüvanguks kasutatakse.
    Vastutustundlik ettevõtlus eeldab ka oma valdkonna tõsist arendamist. Tallink panustab järjekindlalt Eesti mereharidusse. Ettevõtte töötajad ja kogenud meremehed õpetavad välja noori nii Eesti Mereakadeemias kui ka Tallinki laevapraktikal ning töövarjuks käijaid. “Tallink teeb koostööd projektiga “Minu riik”, mis toob noori üle Eesti Tallinna tutvuma nii meie riigikorraldusega kui ka Tallinki tööga, toetame juba aastaid Eesti vabatahtlikku merepäästet Päästeliidu suurtoetajana, annetades neile lisaks merepäästeks vajalikku tehnikat ja viies üheskoos läbi merepäästeõppusi oskuste arendamiseks, aitame korraldada iga-aastast merenduskonverentsi, teeme koostööd ülikoolide ja start-up’idega uute tehnoloogiliste ja säästlike lahenduste leidmiseks,” loetleb Mürk-Dubout.
    Tallink paneb ise ka aktiivselt käed külge
    Tallink lööb kaasa ka sotsiaalselt vastutustundlikes projektides. “Toetame igal aastal mitut heategevuslikku projekti, aga loomulikult on vajadus alati suurem. Püüame ikka leida võimalusi. Igale projektile rahalist toetust anda ei saa, sellisel juhul pakume panust oma töötajate vabatahtliku tegevusega või Tallinki toodete-teenuste näol,” märgib juht. Näiteks toetatakse “Minu unistuste päeva” projekte, kus võimaldatakse vanemliku hooleta jäänud lastele ujumise esmaõpet ja ujumispäevi Tallinki spaas. Hiljuti annetas Tallinki duty-free meeskond koostöös
    PAFiga Tallinna Lastehaiglale raha uue laste reanimobiili ostmiseks. “Sarnaseid toetusprojekte on veel ja veel ning seda nii Eestis kui ka kõigil meie teistel kallastel. Lisaks löövad meie töötajad hea meelega ka oma käed külge – näiteks koristasime eelmisel aastal maailmakoristuspäeval Paljassaare poolsaarel ning meie töötajad on usinad veredoonorid,” ütleb juht.
    Tallink peab ka oma koostööpartnerite valikul oluliseks jätkusuutlikku suhtumist. Kõik tarnepartnerid peavad allkirjastama eetikakoodeksi, milles on ka vastutustundlikku käitumist puudutavad punktid.
    Soome endine riigipea Tarja Halonen Kumu kunstimuuseumis.Foto: Äripäev

    Ma ei mäleta, mis oli esimene laev, millega ma Eestisse sõitsin, kuid kindlasti tulin ma Tallinnasse laeva, mitte lennukiga. 25-30 aasta sees olen ma naabrite juurde lennukiga reisinud ehk vaid paaril korral. Eestis olen käinud aga igal aastal vähemalt ühe korra.

    Kui Tallinki Megastar valmis ja mind selle ristiemaks paluti, olin nõus. Eestit ja Soomet seovad ühised väärtused – meie ühine soov on puhas Läänemeri ning kahe riigi sõbralik koostöö ning hea käekäik. Megasar on loodussõbralik laev, mis kasutab veeldatud maagaasi ja nii väheneb laeva ökoloogiline jalajälg oluliselt.

    Soomes on ristiema kohustuseks ristilapse elu kõrvalt jälgida, teda justkui saata. Kui lapsel läheb hästi, ristiema ei sekku. Kui on apsakaid, on ristiemal õigus ühtteist öelda. Minu ristilaps on olnud väga hea laps ja etteheiteid mul talle ei ole.

    Soome Vabariigi endine president Tarja Halonen, Tallinki laeva Megastar ristiema
    Tõlkemasinad teevad Aasia kliendile reisi mugavamaks
    “Klientide soovide ja ettepanekutega arvestame iga päev. Kogume tagasisidet ning ettepanekuid kogu aeg ning arvan, et oleme ühe suurettevõtte kohta väga paindlikud reageerima,” kommenteerib Mürk-Dubout. Ta näitlikustab, et 2019. aastal loodi suures mahus mugavusteenuseid lastega reisijate jaoks. “Võtsime kasutusele laste käepaelad, kuhu salvestub ostetud teenuste info. Katsetasime oma FriendSHIP-käepaelu suvel Soome–Rootsi liinil ning pilootprojekt läks igati hästi.
    Tallinki laevadel kasvab kiiresti ka Aasia reisijate osakaal ning nende mugavuse suurendamiseks võeti laevadel kasutusele kaas­askantavad tõlkemasinad. “Aasia klientide jaoks võtsime hiljuti kasutusele ka fast refund-teenuse AliPay ja WeChaPay kasutajatele koos Global Bluega,” räägib juht.
    Võitlus inimeste teadlikkuse tõstmise nimel
    Võrreldes Põhjamaade ja Eesti vastutustundliku ettevõtluse standardeid, märgib Mürk-Dubout, et erinevad on pigem veel Eesti ja Põhjamaade klientide ootused vastutustundlikkuse suhtes ning valmidus maksta kõrgemat hinda keskkonnasõbralike toodete ja teenuste eest. “Põhjamaa klient on nõudlikum ning valmis maksma vastutustundliku teenuse eest rohkem,” sõnab juht. Küsimusele, mida teevad Tallinki laevade restoranid üle jäänud söögikõlbuliku toiduga, vastab Mürk-Dubout, et Eesti Toidupangale nad seda kahjuks annetada ei saa, kuna Toidupank võtab vastu toorainet, aga Tallinkil jääb üle valmistoit. “Teeme Toidupangaga küll koostööd, kuid nii, et pakume neile soodsat reisimist Soome Toidupanka ülejäänud tooraine järele. Valmistoiduga pole kahjuks muud teha kui jäätmetena ära anda.

    Põhjamaa klient on nõudlikum ning valmis maksma vastutustundliku teenuse eest rohkem,

    Piret Mürk-Dubout
    Tallink Grupi juhatuse liige
    Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-DuboutFoto: Tallink
    Võidavad need firmad, kes hoolivad
    Vastutustundlikkuse deklareerimine aitab juhi sõnul ka firma käivet ja kasumit positiivses suunas mõjutada. See võimaldab Tallinkil koostööd teha suurte globaalsete partneritega – nende jaoks on väga oluline, et Eesti suurim börsiettevõte selles vallas järjekindlalt tegutseb ning et oleks ka mõni arvestatav tulemus selles vallas ette näidata. “Tulevikus, kui tarbija teadlikkus on veelgi tõusnud ning ühiskondlik vastutustunne ja surve hoolida veelgi suurem, võidavad just need ettevõtted, kes on vastutustundlikkuse teemadega igas vallas tegelenud juba pikemat aega,” ütleb Mürk-Dubout.
    Tallink Silja annetas 50 000 eurot Tampere Ülikooli lastehaiglale. Pildil vasakul on Marika Nöjd.Foto: Tallink

    Koos looduse kaitsel

    Soome tütarfirma Tallink Silja ja WWF Finland on Läänemerd koos kaitsnud juba pea kakskümmend aastat. 2016. aastast jätkub koostöö kogu kontserni tasemel. Suurim ja püsivaim koostöö toimub Läänemere kaitsmise nimel. Kõiki sellega seotud WWFi projekte on Tallink aastaid ka toetanud.

    WWF on koolitanud väga paljusid Tallinki töötajaid õlireostuse likvideerimisega seotud teemadel, nõustanud prügi käitlemisel, aidanud vähendada toiduülejääkide teket. Kui maailmas läheb kogu tarbitavast söögikõlbulikust toidust 30% prügikasti, siis Tallink teeb kõik, et see number vähemalt neil kahaneks.

    Marika Nöjd
    Tallink Silja kommunikatsioonijuht
    Katri LinkFoto: Tallink

    Säästlikkus ja keskkonna­sõbralikkus kõiges

    Tallinki jaoks on tähtsaimad keskkond ja inimesed. Ettevõte näeb vastutust nii looduse, töötajate kui ka klientide ning partnerite puhul. Et laevanduse edukas toimimine sõltub enim kütusest, peab Tallink Grupp selle optimeerimist ülitähtsaks – kokkuhoid on suure efektiga nii ettevõttele kui ka keskkonnale.

    Ülemaailmne merendusorganisatsioon International Maritime Organization on seadnud eesmärgiks vähendada laevadel tekkivat süsihappegaasi hulka absoluutarvult 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga koguni 50%. Kui maht, mis laevanduses liigub, iga aastaga kasvab, on CO2 vähendamine võimsaks väljakutseks. Viimase kümne aastaga on Tallink Grupp vähendanud oma laevadel CO2 hulka ühe reisija kohta 44%.

    Kui laevad kulgevad parimal ja loodussäästlikumal viisil, siis mitte sugugi väiksemat tähelepanu pööratakse ka pardal pakutavale toidule. Suurettevõttena nähakse kohustust toetada kohalikku majandust, kohalikke tootjaid.

    Kõikidel Tallinki laevadel on Marine Stewardship Council sertifikaat, mis kinnitab, et klientideni jõuab vaid keskkonnasäästlikke praktikaid järgides püütud krevette ja heeringaid. Nõuded ohutuse ja keskkonnakaitse kohta on selgelt sätestatud ning on nii piirkondlikke kui ka globaalseid regulatsioone, millest mööda vaadata pole võimalik.

    Katri Link
    Tallink Grupi kommunikatsioonijuht
    Jaga lugu:
Seotud lood

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.