• Jaga lugu:

    Ukrainlased ja e-residentsus: muljed Eestist, äritegevus ning probleemid pankadega

    Mihhail Golub, Illia Haidar ja Artem UmanetsFoto: RIA.com Marketplaces OÜ

    Ukrainlased on alates e-residentsuse programmi käivitamisest 2014. aastal loonud Eestis kõige rohkem ettevõtteid. Analüütikud Eesti ettevõttest RIA.com Marketplaces vestlesid mitme Ukrainast pärit ettevõtjaga ja said teada mis on nende muljed e-residentsuse programmist ja mis on programmi eelised ja puudused.

    2020. aasta lõpu seisuga osales e-residentsuse programmis üle 77 000 inimese rohkem kui 170 riigist. Kolmel esimesel kohal taotluste arvu järgi on Soome, Venemaa ja Ukraina. Just Ukrainast pärit e-residendid on loonud kõige rohkem ettevõtteid – 1179 ja teisel kohal on Saksamaa (1129 ettevõtet). Järgnevad Venemaa (1080) ja Türgi (850). Lätist on registreeritud 343 ettevõtet ja Leedust ainult 150.
    Miks ukrainlased valivad e-residentsuse? Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces analüütikud vestlesid mitme Ukrainast „alguse saanud“ ettevõtte esindajatega.

    Mihhail Golub, TLFRD: „Täiesti hämmastav kogemus”

    TLFRD tegevdirektor Mihhail Golub räägib, et ettevõtte põhitegevus on integreeritud nõustamisteenused, mis keskenduvad ärimaine juhtimisele, juhtimisnõustamisele ja kultuuridevahelisele kommunikatsioonile.
    „Ukrainas töötame alates 2012. aasta detsembrist „TOV TLFRD Ukraina” nime all ja Eestis alustasime 2017. aasta mais TLFRD Baltics OÜna”, räägib Mihhail.
    „Eestisse sattusime suuresti juhuslikult. 2015. aastal sai puhtast uudishimust minust Eesti e-resident. Oli huvitav näha, kuidas toimivad avalikud e-teenused Euroopa Liidu kõige eesrindlikumas digiriigis. 2017. aastal said e-residendid võimaluse asutada ettevõtet online, mida ma kohe ära kasutasin. Firma asutamiseks kasutasin Xolo OÜ teenust (tollal kandis teenus nime LeapIN). Nad aitavad mitte ainult ettevõtte registreerimisega, vaid pakuvad ka väga mugavaid raamatupidamisteenuseid. Meil oli tol ajal juba kliente EList ja teistest riikidest. Ukraina pangasüsteemi bürokraatia tegi koostöö nendega väga ebamugavaks. Eesti omakorda pakub väga mugavat juurdepääsu mitte ainult ELi ühtsele siseturule, vaid ka praktiliselt kogu maailmale”.
    Mihhail Golubi sõnul tema projekt on viimase nelja aasta jooksul olnud Eestis startup-režiimis.
    „Me oleme investeerinud ettevõtte kapitali 66 000 eurot, kogu kasum oli reinvesteeritud ja 2020. aastal me isegi ostsime väikse büroopinna Tallinnas. Seejuures notariaalne ostu-müügitehing toimus suletud piiride tõttu täiesti online, digiallkirja ja notari videotuvastuse abil. Täiesti hämmastav kogemus,” räägib Mihhail.
    Küsimusele „Kas on probleeme Eesti pankadega?” vastab ettevõtja järgmiselt:
    „Ma ei saa öelda, et Eesti pankadega oleks probleeme. „Know your client (KYC)”/”tunne oma klienti” protseduurid on kogu maailmas ranged ja kõiki reegleid tuleb järgida. Pangakonto avati mõne nädalaga pärast kontrolli läbimist, kuid oli vaja tulla isiklikult Eestisse pangakontorisse, et dokumente allkirjastada”, räägib Mihhail.
    „Hea, et Eestis saavad ettevõtted kasutada selliseid fintech-teenuseid nagu Wise ja Payoneer. Nad asendavad pankasid täielikult ja nende kontot saab avada täiesti online”.’
    E-residentsuse programmi põhiliseks eeliseks nimetab Mihhail Eestis äriajamise lihtsust ja suhtelist odavust. „Üllataval kombel on meie kulud Ukrainas on palju kõrgemad. Ukrainas on ainult FIEna töötamine väljaspool igasugust konkurentsi kulude ja maksumäärade osas. Kui võrrelda Ukraina TOVi (Товариство з обмеженою відповідальністю) ja Eesti OÜd, siis ma ei oska leida ühtegi miinust Eesti seadusandluses. Mulle avaldas väga muljet, mida see Euroopa riik on äritegevuse reguleerimisel saavutanud. Müts maha!” räägib Mihhail Golub ettevõttest TLFRD.

    Illia Haidar, Sellme: „Kõik on lahe, kuid neli panka viiest keeldusid kontot avamast”

    Illia Haidar on sellme.ee platvormi asutaja, kus iga ettevõte Eestist või mujalt Euroopa Liidust saab müüa oma kaupa. Tema sõnul e-residentsus on suurepärane ärivõimalus, kuid on olemas mitmeid nüansse.
    „Minu ettevõte on veebiturg sellme.ee. See on Ukraina Rozetka või USA Amazoni analoog. Ma registreerisin ennast e-residendiks 2018. aastal. Kuni 2021. aastani määratlesime ennast tasuta kuulutusteportaalina, kuid 2021. aastal muutsime oma ärimudelit ja hakkasime turuplatsiks”, räägib Illia.
    „Osalemine e-residentsuse programmis andis võimaluse luua Eestis ettevõtte, mis omakorda võimaldas sõlmida lepinguid kohalike tarnijatega, avada ettevõtte konto pangas ning kasutada maksesüsteeme, mis ei tööta Ukrainas registreeritud ettevõtete puhul. Kõik need tegurid hõlbustasid uuele turule sisenemist”.
    Illia sõnul on e-residentsuse programmi ja Eesti e-kodakondsuse mõtte suureks plussiks kõigi avalike teenuste täielik digitaliseerimine.
    „Kõik äriga seotud teenused on saadaval online, minu isikliku konto kaudu. Näiteks maksudeklaratsiooni esitamine võtab Eestis aega vaid viis minutit, on vaja üksnes ID-kaarti ja käepärast arvutit”.
    Kuid Illia räägib ka probleemidest Eesti pankadega.
    „Kahjuks esineb endiselt probleeme pankadega. Eesti e-residendile keeldus kontot avamast neli viiest pangast, kelle poole ma pöördusin. Põhjuseks see, et nad ei ava kontot e-residentidele. Pärast mitmeid katseid ja otsinguid õnnestus leida pank, kes teeb koostööd e-residentsuse programmiga – see on LHV. Kuid tahan märkida, et nagu kõikides teistes pankades tuli ka seal minna isiklikult kontorisse. Eestis ei saa endiselt avada pangakontot online,” räägib Illia Haidar.
    Illia soovitab omalt poolt programmi arendajatel ja Eesti valitsusel pöörata tähelepanu järgmistele üksikasjadele:
    „Soovitan programmi loojatel parandada idufirmade ja investorite vahelist koostööprotsessi. Näiteks korraldada igakuiseid kohtumisi potentsiaalsete investorite ja idufirma asutajate vahel, kus iduettevõtjad saaksid rääkida oma ärist”, räägib Illia.
    „Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, on endiselt probleem e-residendi pangakonto avamisega. Eesti valitsusel oleks hea suurendada nende pankade arvu, kes on valmis tegema koostööd e-residentsuse programmiga.”

    „Taotlusi tuleb aina rohkem”

    Eesti IT-ettevõte RIA.com Marketplaces teeb edukat äri suures Ukrainas. Ettevõtte juhatuse esimees Artem Umanets räägib, et lähiaastatel kasvab ukrainlaste poolt esitatud Eesti e-residentsuse taotluste arv
    „Ukrainas on tohutult suur turg ja see pakub suurepäraseid võimalusi iga majandusharu ettevõtetele. Meie online-automüügi- ja kinnisvaraportaalid AUTO.RIA.com ja DOM.RIA.com on saanud rahvuslikuks kaubamärgiks ja pälvinud miljonite ukrainlaste tunnustuse. Kuid saavutada sellist edu 45-miljonilise elanikkonnaga Ukrainas on väga keeruline. Me teame paljusid ettevõtjaid, kes otsivad uusi turge, kus nad saaksid müüa oma kaupa ja pakkuda teenuseid. Nende jaoks on e-residentsuse programm suurepärane võimalus oma piire laiendada ja uusi kliente saada. Seetõttu on oodata veel rohkem e-residentsuse taotlusi just Ukrainast. Eesti jaoks tähendab see tulevikus miljoneid eurosid makse,” räägib Artem Umanets ettevõttest RIA.com Marketplaces.
    Artem räägib ka sellest, et Ukrainas kasvab IT-spetsialistide arv ja see hakkab mõjutama olukorda Baltimaades.
    „Kui veel paari aasta eest oli IT-spetsialiste Ukrainas ligikaudu 100 000, siis praegu on nende arv tõusnud üle 200 000le. Paljud idufirmad otsivad investoreid ja uusi võimalusi arenemiseks. Ja Eesti valitsus saab kaasa aidata sellele, et Ukraina ettevõtted registreeriks ennast Eestis e-residentsuse programmi kaudu ja IT-spetsialistid isegi tuleks siia tööle. Kuid selleks on vaja luua soodsad tingimused siia kolimiseks ja siin elamiseks, nagu seda tehakse Lätis,” räägib Artem Umanets.

    Lühidalt RIA.com Marketplaces'ist

    AIM Groupi analüüsi 2019 Global Classified Annual Report andmetel on RIA.com Marketplaces OÜ maailma kuulutusteportaalide edetabelis 23. kohal.

    Rahvusvaheline krediidiinfo ettevõte AS Creditinfo Eesti andis RIA.com Marketplaces OÜ-le tunnistuse „Edukas Eesti Ettevõtte 2016-2020“.

    Alates 2018. aastast ettevõtte on Eesti e-Kaubanduse Liidu liige ja 2020. aastast kuulub ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rapsimine ei aita, olgu alfa või oomega
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ärgem sattugem koroonaviiruse omikroni tüvest paanikasse. Eesmärk ei tohi olla selle lõpuni eemal hoidmine, vaid tüve leviku takistamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind pöördus uuesti langusesse
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Kingi oma kolleegidele emotsiooni!
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.
Kuidas hoida meeskonnavaim kõrgel? Üheks suurepäraseks vahendiks on ühised koosviibimised, mis avaldavad positiivset mõju kogu töökeskkonnale. Kalev Spa pakub äriklientidele erinevaid sportlikke ning lõõgastavaid meeskonnaürituste korraldamise võimalusi.