• Jaga lugu:

    Raudbetoonkonstruktsioonide ehitaja Rakennus Grupp on jõudnud tubli tööga oma ala tippu

    Raudbetoonkonstruktsioonide ehitamisele keskendunud Rakennus Grupp OÜ tegutseb omas valdkonnas juba enam kui 16 aastat. Algselt rohkem hoonete ehitamisele suunatud ettevõte jõudis erinevate sadamarajatiste, sildade, viaduktide, tunnelite ja tee-ehituse projektideni järk-järgult ning on kerkinud selles vallas Eesti oma ala tippu.

    „Infrastruktuuride rajamise poole vaatasime tegelikult huviga juba ettevõtte esimestest aastatest peale, kui tegelesime pigem hoonete ehitusega. Aga just eritöödes leidsime oma tugeva külje,” ütleb Rakennus Grupi juht Hardo Mere.
    “Kui elamute ja büroohoonete ehitamisega tegelevad sajad firmad, siis infrastruktuur on väga spetsiifiline valdkond, mis vajab sügavate insener­tehniliste teadmiste kõrval suuri kogemusi. Meil on vajalik oskusteave olemas ning mida keerulisem projekt tundub, seda huvitavam see väljakutse meie jaoks on. Oluline on teha oma tööd hästi ning püüda alati teostada projekte parimal viisil,” sõnab Mere.
    Nagu ettevõtte nimest võib järeldada, sai Rakennus Grupp alguse ideest pakkuda ehitusteenust Soome turul, kuid kuna ettevõtte asutajal kadus huvi firmat vedada, siis omanik vahetus ja teenuseid sai hakatud pakkuma kohalikul turul. „Mõtlesime küll, et ehk peaks nime eestipärasemaks muutma, aga täna tuntakse meid just selle nime all ning nimevahetus pole enam teemaks tõusnud,” täpsustab Mere.
    Tallinnas Paljassaares asuvas Lahesuu sadamas ehitati Soome uue tuumaelektrijaama rajamiseks vajalikke merre paigaldatavaid kessooneFoto: Rakennus Grupp
    Kaasa on löödud enamuste Eesti sadamate ehitamisel
    Mere sõnul on Eestis vähe sadamaid, mille ehitamisel ei oleks Rakennus Grupp insenertehniliste rajatiste betoonitööde tegijana kaasa löönud. „Vahepealsetel aastatel tunduski olevat meie põhitööks vesiehituslikud objektid, sest uute parvlaevade tulekuga vajasid nii saarte vahelised sadamad kui ka Tallinna sadam, palju uuendusi. Teostasime nii rampide, ääretalade, tornpollarite ja vendritugede kui ka galeriide rööbasteede ja galeriide vundamentide betoonitöid. Ka Tallinna sadama uue kruiisilaevade kai betoonitööd on meie tehtud. Ent sellele järgnesid taas ka muud raudbetoonkonstruktsioonid alates suurhoonetest erinevate tee-ehitusprojektide, tunnelite, sildade ja viaduktideni.”
    Palju aastaid on tehtud koostööd Insenerehituse AS´ga, kellega koos ehitati sel suvel Tallinnas Paljassaares asuvas Lahesuu sadamas Soome uue tuumaelektrijaama rajamiseks vajalikke merre paigaldatavaid kessoone. „Tegemist on äärmiselt põneva ja keerulise projektiga. Lihtsat ei ole selle töö juures olnud midagi, sest kogu projekti teostus toimub vee peal ujuvalusel ning Eesti mastaabis väga suure pargasega pukseeritakse valmis kessoonid edasi septembris Soome,” selgitab Mere.

    Meie ettevõtte koostöö betoonitööde teostaja Rakennus Grupiga on kestnud juba üle 13 aasta. Selle aja jooksul on eduka koostöö raames ehitatud mitmeid vesiehituslikke objekte, nagu näiteks Kakumäe sadam, Eesti Veeteede ameti kodusadam, Hundipea sadama 1. ja 2. etapp, Tallinna Sadama 2. kruiisikai ja mitmed objektid teistes Eestimaa sadamates. Rakennus Grupi puhul on tegemist tõeliste oma ala professionaalidega betoonitööde valdkonnas.

    Sulev Ahlberg
    Insenerehituse AS juhatuse liige
    Edu võti on kvaliteetne töö ja usaldusväärsed partnerid
    Kuigi Rakennus Grupi enda nimekirjas on vaid 4 töötajat, siis nii väikesest kollektiivist ilmselgelt suurte projektide teostamiseks ei piisa ning abi saadakse headelt koostöö­partneritelt. „Meil on aastate jooksul kujunenud välja omad partnerid, kellega koostööd teeme. Nad on usaldusväärsed, õppinud ja kogemustega allhankijad, kes ei jää meie projektidega kunagi hätta. Oma oluline osa on muidugi ka meie endi projektijuhtidel, kes tegevusi koordineerivad. „Kõige rohkem oleme kaasanud ühe projekti jaoks 50 inimese ringis ning ka näiteks Lahesuu sadama projektis lõi kaasa 38 inimest. Oleme seda meelt, et endale ei pea palkama suurt meeskonda. Spetsiifiliste ja väga erineva mahu ja asukohaga projekte tegeva ettevõtte jaoks on parim lahendus kindlate partnerite kasutamine oma projektides.”
    Sama meelt on Rakennus Grupi omanik ka tehnika omamise osas. „Jah, teatud eritööriistad ning inventar peavad ettevõttel endal olemas olema, ent erinevat tõstetehnikat, raketiste vorme ja muid suuri seadmeid ei pea, ega ole mõistlik kõiki omada. Neid on otstarbekam rentida. Vastasel juhul läheks väga palju energiat juba nende hooldamise, hoiustamise ja remontimise peale ning see hakkaks meiesuguse ettevõtte puhul korralikku töötegemist pärssima.
    Sageli tuleb erinevatel hangetel osalemiseks ja hanketingimuste täitmiseks kokku panna konsortsiumeid ehk ajutiselt koostöid tegevaid liite. Mere sõnul on rõõm näha sellest tekkivat sünergiat Eesti ettevõtete vahel, kes katavad ära väga suure spektri erinevaid võimekusi. „Kord saame panna oma oskusteabe ja kogemustega käe alla mõne peatöövõtja projektile, teinekord kaasame ise partnereid enda töödesse.”
    Oma panuse on Rakennus Grupp andnud ka Tallinn-Narva maanteel asuva Väo eri­tasandilise liiklussõlme rajamisse, ehitades sinna 6 tunnelit. Jalakäijate tunnelit, autotunnelit ja 2+2 maanteeviadukti rajatakse ka Saue ja Kanama vahelisele alale.

    Olen teinud Rakennus Grupiga koostööd alates 2019. aasta sügisest, kui ehitasime AS YIT Eestiga Tallinna ringtee Luige-Saku lõigule Tammemäele kaks viadukti üle loomade liikumistee. Koostöö sujus väga hästi, töö toimus kiiresti ja vastas kokkulepetele. Täna ehitame nendega Saue-Valingu vahelisel lõigul kahte tunnelit ja uut Valingu viadukti. Hindan nende juures eelkõige asjalikkust ja kiiret tegutsemist. Töömaa on alati korras ja mehed viisakalt riides.

    Priit Suits
    AS TREV-2 Grupp projektijuht
    Koroonakriis tõi kaasa materjalide puuduse ning tekitab hinnasurvet
    2020. alguses ilmnenud koroonaviiruse puhang on levinud üle maailma, põhjustades häireid ettevõtluses ning majandustegevuses. Eelmisel aastal pandeemia Rakennus Grupi majandustegevust oluliselt ei mõjutanud, kuid oli tunda, et 2021. aasta ei saa olema lihtne, sest kallinesid nii kohalikud materjalid kui ka tööjõukulud ning paljude riigipiire ületavate tarnetega on raskusi. Lisaks on käimas olev ehitusbuum kaasa toonud vaba oskustööjõu olulise vähenemise.
    „Osad ettevõtted tahavad väga hankeid võita ja teevad tõusva turu situatsioonis liiga madalaid pakkumisi. Samal ajal on kasvav trend ehitusmaterjalide puudus ning Euroopa idapoole ei pruugi paljud tarnijad enam normaalses mahus materjale saatagi,” tunneb Mere muret. Samas nendib ta, et töömahu üle hetkel veel nuriseda ei saa, sest nii riik kui ka Rail Baltica on paisanud turule palju ehitushankeid, mis on alles algusfaasis.
    „Kokkuvõttes paneb turg asjad paika, aga tänasel päeval võib öelda, et tööd on meie valdkonnas palju, mahud on väga suured ning puudu jääb pigem töötegijatest ja materjalidest kui tööst endast,” on Mere optimistlik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.