Artikkel
  • Pärnumaal soovib pea iga teine töötu uuelt tööandjalt paindlikku tööaega

    Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets ja Pärnumaa tööandjate konsultant Kristjan Heamäe ameti Pärnu teenindussaalis.Foto: Eesti Töötukassa

    Väga suur hulk hetkel Pärnumaal töötuna arvel olevatest inimestest, kes on märkinud tulevaseks võimalikuks töökohaks ameti turismisektoris, soovib võimalust osalise tööajaga töötamiseks ehk paindlikku tööaega, märkis Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

    2021. aasta lõpu seisuga oli Pärnumaal arvel 2859 töötut, sh 888 vähenenud töövõimega inimest. Kokku oli Pärnumaal töötus 7% (töötuse määr Eestis keskmiselt 6,7%). Kõikidest Pärnumaa töötutest kokku 1201 on valmis asuma tööle osalise ajaga ehk see on 42% kõigist töötuna arvel olevatest inimestest.
    Mets lisab, et Töötukassa aitab alati Eesti suvepealinnas Pärnus hotelle, spaasid ja restorane uute töötajate leidmisel. "Tänavusele uuele hooajale läheme vastu sellega, et saame loodetavasti teha kontaktse avatud uste nädala horeca-sektori tööandjatele,“ märkis Mets. Ta lisas, et nad võtavad sageli kontakti piirkondlikult oluliste tööandjatega ja räägivad läbi, millise taustaga inimesi nad otsivad. Siis leiavad nad sobivad inimesed oma konsultantide abiga ja viivad nad tööandja juurde kohapeale.

    Noorte osas on veidi vastuoksa infot kuulda olnud: tööandjad kurdavad, et noori pole ja noored kurdavad, et kuskile pole suveks tööle minna. Meie missioon on nad kokku viia.

    Gerli Mets
    Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja
    "Oleme juba kohtunud Pärnu vanima Rannahotelli ja Estonia spaa juhtidega, kes ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõunike kogus kaasa räägivad ja panustavad. Nemad on nõus katsetama ka kastist välja lahendustega. Ka noortele suunatud suviste hooajatööde messi soovime sel kevadel ära teha. Noorte osas on veidi vastuoksa infot kuulda olnud: tööandjad kurdavad, et noori pole ja noored kurdavad, et kuskile pole suveks tööle minna. Meie missioon on nad kokku viia,“ kommenteeris Mets. Juht tõdes lisaks, et mitteametlik töötamine on kahjuks Pärnu väikestes kohvikutes probleemiks. „Kui klient nõustamise käigus annab oma konsultandile tagasisidet, et töövestlusel pakuti talle mitteametlikku tööd, siis meie teavitame sellest ka maksuametit,“ märkis Mets kindlalt.
    Probleemiks on ka madalad palgad horeca-sektoris
    Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Kristjan Heamäe lisas, et avatud uste ürituse raames on varasematel aastatel Pärnust osalenud 7-8 tööandjat. “Kui suudame lähtepaugu õigeaegselt ajastada, siis Pärnu hotellid, spaad ja restoranid oma töötajad ka õigeks ajaks leiavad,“ tõdes Heamäe. Ta lisas samas, et hotellid peavad ka ise kindlasti tegelema enese brändinguga.

    Probleemiks on ka madalad palgad. Need jäävad vahemikku 600-1000 brutoeurot. Isegi paarsada eurot rohkem aitaks sektorit kohe. Näiteks Saksamaa kaubanduskett Lidl värbab praegu hoogsalt Pärnus ning nad lubavad klienditeenindajatele 1205 brutopalka.

    Kristjan Heamäe
    Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant
    "Probleemiks on ka madalad palgad sektoris. Tõsi, mõnel ametikohal on tasu ka tõusnud, aga need jäävad vahemikku 600-1000 brutoeurot. Isegi paarsada eurot rohkem aitaks sektorit kohe,“ möönis Heamäe.
    Heamäe lisas, et tööandjad peaksid tööotsijatele ka veidi paindlikkusega vastu tulema. „Kui näiteks nõudepesija peab 10 tundi päevas korraga töötama, siis vähenenud töövõimega inimene sinna tööle ei lähe, sest tal võib olla ka aastatepikkuse raske füüsilise töö tagajärjel tekkinud terviseprobleeme. Ja teadmiseks kõigile tööandjatele, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel saab töötukassast ka sotsiaalmaksu hüvitamist. Aga tööandjad ei taha väga aastaid paigas olnud graafikuid ümber teha,“ märkis Heamäe. Ta tõi näiteks vestluse ühe Pärnu tootmisettevõtte omanikuga, kus ta ütles, et võttis tööle ühe käe kaotanud laaduri ning oli väga imestunud selle üle, et too mees töötab kohati isegi kiiremini kui tema kahe käega kolleegid. „Kui sa tahad täna inimesi tööle saada, siis tuleb ikkagi arvestada, et töötajad dikteerivad turgu ja ka tööandjatel on aeg muutusteks. Töötajad on juba paljude muutustega tänases maailmas kohanenud ja nüüd peavad ka tööandjad kogu aeg muutuma,“ märkis Heamäe.
    Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad rohkem kandidaate
    Mets kinnitas, et paindliku tööajaga töötamise võimalusest räägivad väga paljud inimesed ning tööandjate paindlikkus kindlasti leevendaks nende olukorda. „Vähenenud töövõimega inimesi on Pärnumaa töötute seas alla 900, aga see on siiski väga suur hulk ehk ligi kolmandik kogu töötute arvust, milleks oli aasta lõpu seisuga 2859. Need ligi 900 inimest oleksid kõik väga õnnelikud osalise töötamise võimaluse üle. Paindlikkuse juurutamisega saaksid tööandjad kindlasti rohkem kandidaate,“ märkis Mets.
    "See teema vajab veel palju tutvustamist, sest kohati on tööandjate seas suhtumist, et vähenenud töövõimega inimese tööle võtmine tähendab ainult probleeme, aga tegelikult võib vähenenud töövõime olla ükskõik kellel, ilma, et sellest keegi arugi saaks. Tänapäeval võib vähenenud töövõimega inimestel olla palju erinevaid terviseprobleeme,“ tõdes Mets.

    Mis on vähenenud töövõime?

    Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool

    Sageli kujutavad inimesed vähenenud töövõimest rääkides ette silmaga nähtavaid töötamise piiranguid nagu liikumispuue. Seega tuleb tööandjal vähenenud töövõimega inimesi palgates kõige tõenäolisemalt tegemist liikumise või käelise tegevuse piiranguga inimestega. Osad töötamise piirangud on silmaga nähtavad, aga väga suur osa ei ole, näiteks düsgraafia, düsleksia, aga ka epilepsia, südamehaigused, hingamisraskused, post-traumaatiline stress. Nii võivad esmapilgul mittenähtavad töötamise piirangud nähtavaks muutuda. Nt avaldub kogelemine töötamist piiravana ainult juhul, kui inimene peab rääkima.

    Töötukassa on igati valmis tööandjaid aitama, kui kollektiivi tuleb vähenenud töövõimega inimene. Oleme ehitanud kassapidajale tõstuki ja viinud läbi ning teeme ka edaspidi töötube, kuidas tööl aidata vähenenud töövõimega inimest. Vähenenud töövõimega inimeste näol on olemas märkimisväärne täiendav tööjõuressurss, mida tööandjad saaksid kasutusse võtta.

    Foto: Eesti Töötukassa
    "Analüüsisime Pärnumaal töötuna arvel olevate inimeste soove. Kuna turismisektor meil väga täpselt defineeritud ei ole, siis vaatasime nende töötute haridust, kelle viimane hõive oli majutuses ja toitlustuses või muu teeninduse alal. Vaatluse perioodiks valisime pandeemia alguse märtsis 2020 kuni eelmise aasta lõpuni. Andmed näitavad, et osadel inimestel, kes sel perioodil turismisektorist töötuna arvele tulid, oli hariduse poolest eeldusi ka muudes sektorites töötamiseks. Paljud vaadeldud valdkondadest arvele tulnud töötud on ka erialase hariduseta,“ kommenteeris Mets.
    Foto: Eesti Töötukassa
    Oliver PaasikFoto: Erakogu

    Ebaausus maksudega tekitab keerulisel ajal veelgi suuremat tuska

    Kommenteerib Pärnu Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik
    Mina tahan kinnitada, et teenindussektor on usaldusväärne, tuleb vaid valida korraliku maksekäitumisega tööandja. Need neli aastat, kui mina olen Eesti suvepealinna Pärnu Rannahotelli juht olnud, pole me mitte kunagi inimestele palkade maksmisega hilinenud.
    Olen horeca sektoris tegutsenud 2008. aastast saadik, alustasin Tartu hotellis London portjeena. Toonitan, et turu puhtus ja õiglus on väga vajalikud – see on nii ebaõiglane, kui ühed ettevõtted tegutsevad Pärnus ausalt kõiki makse tasudes ja teised teevad samas linnas musta äri. Eestis on väga lihtne vaadata ettevõtete sotsiaalmaksulaekumisi. Sektori tundjana kujutan ma sektori sotsiaalmaksu kulu ette ja kui konkureerivatel firmadel on need väga erinevad, siis on ausast konkurentsist asi kaugel. Jääb arusaamatuks, kuidas maksudega trikitamine täna üldse enam võimalik on, aga on. Järelikult on Eesti maksusüsteemis midagi valesti ja seda tuleks kiiremas korras kaasajastada. Pole saladus, et see enam ei toimi. See on maksuameti otsene töö leida viise süsteemi uuendamiseks. Ebavõrdsus tekitab niigi keerulisel ajal veelgi suuremat tuska.

    Eesti maksusüsteemis on midagi valesti ja seda tuleks kiiremas korras kaasajastada. See on maksuameti otsene töö leida viise süsteemi uuendamiseks.

    Oliver Paasik
    Pärnu Rannahotelli tegevjuht
    Olen ka Pärnu Kutsehariduskeskuse nõuandva koja liige. Koroonakriis mõjus lisaks finantsidele laastavalt ka turismisektori tööjõu turvatundele. Mina üritan Pärnus koos Töötukassa ja kutsehariduskeskusega valdkonda populariseerida, aga tänavu esimest korda ei avatud Pärnu Kutsehariduskeskuses eraldi isegi teenindaja eriala, see oli väga negatiivne üllatus. Noored arutavad edasiõppimise plaane vanematega ja said kodust soovituse sektorist eemale hoida. Kriis on tekitanud hoiaku, et turismisektor ei ole jätkusuutlik. Miks ma peaksin minema toitlustusse tööle, kui see on nii ebakindel? Keegi ju ei tea - äkki suveks pannakse jälle kõik kinni. Kas turismisektorisse saaks palgata töötajaid võõrsilt? Mõeldav oleks see küll, aga probleem on rahas – võõrtöötajatele tuleb maksta Eesti keskmist palka, aga teenindussfääris palgad veel sel tasemel ei ole.

    Võõrtöötajatele tuleb maksta Eesti keskmist palka, aga teenindussfääris palgad veel sel tasemel ei ole.

    Oliver Paasik
    Pärnu Rannahotelli tegevjuht
    Pärnu Rannahotell ei ole koroona tõttu kaks talve töötanud. Ka tänavu hakkame oma tiimi looma aprillis, mil loodame leida ligi 40 töötajat. Otsime kokki ja vanemkokki, teenindajad, nõudepesijad ning administraatorid. Töökogemus tuleb kasuks, aga kõik on õpitav. Kõige olulisem tööandja jaoks inimese tahe tööd teha. Meid aitavad töötajate otsimisel Töötukassa, töökuulutusportaalid, sotsiaalmeedia. Palk on motiveeriv. Pakume ka osalise ajaga tööd. Koormuse kokkuleppimise osas oleme väga paindlikud, aga tööpäeva pikkust lihtsalt muuta ei saa.
    Töötajate otsimise meetodid on ajas muutunud. Enam ei piisa lihtsalt töökuulutuse üles riputamisest. Täna tuleb tööandja sotsiaalmeedias visuaalsest apetiitseks teha.
    Erivajadustega inimeste palkamisel meil seni kogemust ei ole, sest pole ka kontakti olnud. Seda võib nimetada ka minu tegemata tööks. Mul on hirm, et tänavu võib kõrghooajal tekkida oht, et osad toad ja restoranikohad jäävadki välja müümata, sest pole lihtsalt töötajaid, kes koristaks või teenindaks. Olukord läheb tulevikus veelgi keerulisemaks, kui mitte keegi ka teenindajaks enam õppima ei lähe. Aprillini on veel õnneks aega, aga ka meil tuleb olla agressiivsem ja nähtavam kui teised. Selleks panustame ka ettevõtte brändingusse, aga oluline on märkida, et Pärnu Rannahotell on alates 1937. aastast Pärnu rannas olnud ja see on kvaliteedimärk omaette, mis võiks töötajates ja ka meie majast väljaspool kasvatada usaldusväärsust. Palgad makstakse alati õigeaegselt ja töötingimused on head.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.