Nikotiinitooted ei ole enam siseõhu mõjutajad

Neil, kes sündinud taasiseseisvuse ajal, puudub tõenäoliselt mälupilt hallikas-sinakas sigaretisuitsust täitunud kino- ja teatrisaalidest, kohvikutest, restoranidest, õppejõudude puhketubadest, isegi haiglate personaliruumidest ning Riigikogu koridoridest. Viimased olid meie rahvatervise ametnikele eriliseks pinnuks silmas. Eesti kõige kuulsam suitsu täis tuba oli 90ndatel ja 2000. aastate alguses president Lennart Meri tööruum. Seoses 2002. aastast rakendunud tubakaseadusega, mis lubas avalikes asutustes suitsetada edaspidi üksnes suitsuruumides, tekkis avalikkuses arutelu, kas Kadrioru lossi presidendi töökabinetis võib ka pärast seaduse jõustumist suitsetada. Arutelu vaibus seoses sellega, et 2001. aastal sai presidendiks Arnold Rüütel, kes ei suitsetanud.

Kuivõrd sigaretisuits on kahtlemata päris häiriv neile, kes ise suitseta, hakkas Eestis kehtima 2007. aastal tubakaseaduse muudatus, millega keelati suitsetamine meelelahutus- ja toitlustusasutustes - suitsetamine jäeti lubatuks suitsuruumides ja väliterrassidel. See on olnud oluline muutus ühiskonnas. Siiski häirib suitsetamine jätkuvalt paljusid mitte suitsetajaid ka väliterassidel, eriti, kui seal on tuule eest kaitsvad klaasid, mis takistavad suitsu minema kandumist. Kuid ka tänastele passiivsetele suitsetajatele on rõõmustavaid uudised, kuna suitsuvabad nikotiinitooted, kuumutatav tubakas ja e-sigaretid, ei mõjuta enam isegi siseõhku, suudavad need veel vähem mõjutada välisõhku, seega ei tee need teistest passiivseid suitsetajaid!

On fakt, et tulevik on suitsuvaba kogu maailmas. Liikumisprotsess suitsuvaba tuleviku poole võib regiooniti ja riigiti erineda, kuid suitsu tekitavad sigaretid jäävad ühel hetkel toodeteks ajalooürikutes igal pool maailmas. Asemele tulevad suitsuvabad tooted, mille üheks suureks eeliseks on nende olematu mõju siseõhu kvaliteedile. Mitu tundi Sina siseruumides aega veedad? Üldine konsensuslik arusaam on, et 90% ajast veedavad lääne (Euroopa ja Põhja-Ameerika) inimesed siseruumides. Seetõttu on ruumi täitva õhu kõrge kvaliteet eriti tähtis - eelkõige tähendab kvaliteetne õhk selle vabadust saastavatest ainetest, mida võivad tekitada pesuained, põlevad küünlad, gaasiseadmed ja muidugi sigaretid.

Sigaretid mõjutavad siseõhku äärmiselt negatiivselt. Kuna sigaretid põlevad, tekitavad need tõrva, suures hulgas vingugaasi ja mõistagi suitsu, mistõttu kutsutakse sigarettide kasutamist ühtlasi suitsetamiseks. Sigaretid sisaldavad 6000 keemilist ühendit, millest umbes 100 on kahjulikud või potentsiaalselt kahjulikud ning need ei tungi üksnes suitsetaja kehasse, vaid ka passiivsete suitsetajate omasse, ärritades hingamisteid ja tekitades negatiivseid efekte südame- ja veresoonkonnale. Mida halvem õhuvahetus, seda pikemaks ajaks need keskkonda jäävad, kahjustades seal viibivate inimeste tervist. Ühtlasi ladestuvad kahjulikud suitsus sisalduvad kemikaalid pindadele, mis kokkupuutel inimesega, kahjustavad inimest edasi.

Suitsuvabade tubakatoodete oluliseim ja kõige rohkem mõju omav aspekt on, et need ei põle ja ei tekita suitsu. Kuumutatav tubakas põhineb kuumutamise tehnoloogial, mis tähendab, et tubakat aurustatakse ning sellest tekib aerosool. Põlemisel tekib kõrge kemikaalide kontsentratsioon, seevastu kuumutatava tubaka kuumutamisel eralduv aerosool sisaldab 90-95%-i vähem kahjulikke kemikaale kui sigaretisuits. Mõistagi on õigustatud küsimus, aga kuidas mõjutab aerosool siseõhku? Teadus annab vastuse.

Läbiviidud uuringus analüüsiti kuumutatava tubaka ja sigarettide mõju siseõhule kolmes erinevas imiteeritud keskkonnas - kodus, kontoris ja restoranis. Teadustöö käigus muudeti nii ruumis viibivate inimeste arvu kui keskkondades ringleva õhu kogust lähtudes Euroopa ventilatsioonitõhususe standardist. Kontori õhuvahetus oli 156 m³/tunnis, seal viibis kolm inimest, restoranikeskkonna õhuvahetus 555m³/tunnis viie ruumisviibijaga, sama arvu kasutati kodukeskkonnas, kus viibis samuti 5 inimest õhuvahetusega 87 m³/tunnis. Hiljem viidi läbi ka teine uuring koduses keskkonnas kolme inimesega, kus õhuvahetus oli märksa väiksem - 37 m³/tunnis.

Tagamaks täpse mõõtmise ja vältimaks ristsaastumist, lähtuti põhimõttest, et esmalt puhastati ruumi õhk öösel õhuvahetusega 750 m³/tunnis ning pinnad puhastati puhta vee ja etanooli seguga, määrati taustaõhu kvaliteet, seejärel korrati õhupuhastamist, mille järgselt viidi läbi katsed. Esimeses uuringus mõõdeti 18 erineva ühendi tekkimist sigarettide ja kuumutatava tubaka kasutamise mõjul, teises uuringus 24 ühendi tekkimist. Tulemused ei pruukinud üllatada eksperte, küll aga üldisemat avalikkust. Sigarettide kasutamisel tõusid ruumides kõigi uuritud ühendite kogused. Kuumutatava tubaka kasutamisel siseõhu kvaliteet ei muutunud, tõusid kahe ühendi kontsentratsioonid: nikotiini ja atseetaldehüüdi, kuid nende tase jäi märkimisväärselt madalamaks kehtestatud piirmääradest. Teises, väiksema õhuvahetusega uuringus, tuvastati õhust ka glütseriini, mida kasutatakse toidutööstuses niisuti, lahusti ja magusainena.

Leedu teadlaste teadusülevaates jõuti järeldusele, et kuivõrd kuumutava tubakaga kasutamisega kaasnevas aerosoolis on saasteainete hulk madal ja päris keskkondades võib olla õhus uuritavate saasteainete hulk kõrgem, nagu näiteks ühistranspordis, on raske võrrelda kuumutatava tubaka kasutamisel tekkivaid saasteainete hulga muutusi. See võiks anda kindlust laiemale avalikkusele, et kuumutatav tubakas ei ole siseõhu kahjustaja, kuid muudab raskemaks epidemoloogilised uuringud, mille eesmärk on välja selgitada kokkupuute mõju päris elus.

Üha rohkem arvatakse, et tulevikus kaovad sigaretid müügilt, mis võib tähendada suitsuvaba tulevikku. Nõuetekohaseid teaduslikke katseid läbinud tooted on vähem kahjulikud kui sigaretid ega riku meie ruumide õhku, kus veedame enamuse aega oma elust - see tähendab, et kaob ära passiivse suitsetamise aspekt! Sigaretisuitsu täis ruumidest ja passiivsest suitsetamisest saame rääkida oma lastele ja lastelastele, kuid nende tuleviku hulka need õnneks enam tänu tubakatööstuse kahjude vähendamisele suunatud innovatsioonile ei kuulu.