Tänased otsused energeetikas jäävad meid saatma aastakümneteks

“Praegune biolisandite segamise süsteem ei ole win-win. Meie arvutuste järgi annab biolisandivaba bensiin umbes neli protsenti rohkem läbisõitu,” märgib Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. See kõlab esmapilgul väikese võiduna, kuid tegelikult vihjab palju suuremale murele — massibilansil põhinev arvestussüsteem ei arvesta reaalset heidet, vaid ainult energiakogust.

Eestil on praegu suurepärane võimalus valida riigile soodsam suund, kuid palju sõltub sellest, milliseid otsuseid me täna teeme. Ebakindlus on ettevõtetele aga üks kallimaid kulusid. “Kui valida täna vale tee või sammudega venitada, on kursi muutmine hiljem oluliselt keerulisem. Eesti võiks otsustada nii, et võidaks kohalik ettevõtlus, tööjõud ja areng. Selle asemel näib aga praegune suund toetavat pigem välismaiste suurkorporatsioonide tegevusi,” sõnab Ambos.

Alexela nägemuses on kõige mõistlikum lähenemine see, mis põhineb kasvuhoonegaaside tegelikul heitel, mitte kütusesegudel. „KHG-põhine (kasvuhoonegaasidel põhinev) lähenemine on ainus, mis päriselt soodustab kohapealset biometaani tootmist,“ ütleb Ambos.

Biometaan, mida toodetakse Eestis põllumajandus- ja loomsetest jäätmetest, on miinusmärgilise jalajäljega ehk aitab kompenseerida heidet rohkem, kui ise tekitab. “Üks biometaaniga sõitev buss kompenseerib oma negatiivse jalajäljega ühe diislibussi jalajälje,“ toob Ambos välja. See on lahendus, mis toetaks ringmajandust, kasvataks kohalikku väärtusahelat ning looks ka uusi töökohti.

Selle valiku kõrval on aga ka teine valik, see, mida praegu vaikimisi regulatsioon soosib. See tee toetab imporditavat HVO-d (hüdrogeenitud taimeõli ), mis on küll vajalik kütus, kuid mille tooraine maht maailmas on piiratud ning mille hind on tõusuteel. Lennunduses on juba tekkinud plahvatuslik nõudlus samale toorainele SAF-i (Sustainable Aviation Fuel) tootmiseks ning Eesti satuks seetõttu olukorda, kus väliskorporatsioonide hinnamurest saab meie otsene mure. “Valides HVO-d soosiva skeemi, lukustame end süsteemi, kust on väga raske edasi liikuda,” arutleb Ambos.

Ka Alexela juhatuse esimees Marti Hääl rõhutab laiemat pilti, tuues sisse turuloogika ja tarbija rolli. Tema hinnangul tuleks mõista, et praegune madal hind tanklapostil ei anna tegelikult sugugi rõõmustamiseks põhjust. “Tarbija praegune võit kütusehinnas ei tohiks kedagi rõõmustada,“ ütleb Hääl. Tema sõnul käib Eesti kütuseturul hinnasõda, mille mõju ei avaldu täna, vaid hiljem.

Kui hinnasõjas surutakse marginaalid nii alla, et ettevõtted ei suuda enam normaalselt investeerida, tabab turgu varem või hiljem järelmõju. „Kui keerulisel ajal oled sahvri lõpuni tühjaks söönud ja see periood läbi saab, ent söömist jätkad, siis tuleb sahver ikkagi uuesti täis varuda,” toob ta näite.

Hääle hinnangul on “sahvri tühjaks söömine“ ehk hinnasõda turul ohtlik just seetõttu, et annab eelise suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele, kellel on rahalised vahendid ja võimekus ajutiselt kahjumiga tegutseda. Pikemas plaanis tähendab see konkurentsi vähenemist ja turu haavatavust. Tarbija võib täna küll rõõmustada, ent homme maksab ta selle sama protsendi tagasi ning suure tõenäosusega topelt.

Selles kontekstis saab Kadri Ambose mõte veelgi selgemaks: kui Eesti tahab energiajulgeolekut, stabiilset turgu ja keskkonnaeesmärkide päriselt täitmist, tuleb olla natuke isekam ja paindlikum ning valida lahendus, mis soodustab kohaliku tootmise kasvu. See omakorda ei tähenda HVO välistamist, kuid tähendab, et regulatiivne raamistik annab eelisõiguse sellele, mis kasvatab Eesti majandust, mitte ei vii raha ja kontrolli riigipiiridest väljapoole.

Eesti seisab oma otsustes ristteel. Ühel pool on impordile orienteeritud süsteem, mis täidab paberile kirja pandud nõuded, kuid ei loo tegelikku kohapealset väärtust. Teisel pool on kohalikul ressursil põhinev mudel, mis loob töökohti, vähendab heidet ja tugevdab majandust. Elame murrangulisel ajal, kus saame sekkuda energeetikas suurde mängu– selliseid võimalusi ei ole liiga palju - oleme heas mõttes isekad ja kasutame seda võimalust targalt! Küsimus pole pelgalt kütuses ning seaduslikus raamistikus, vaid selles, millise tuleviku Eesti valib.