Rohealade nappus paisutab riigi kulusid

Majandusteadlase Lenno Uusküla hinnangul võib kliimamuutuste tõttu hoogustuv lõunamaalaste ränne Põhja-Euroopasse tuua Eestile rohkem kasu kui kahju.

Euroopat tabanud kuumalaine taustal ütles Eesti sünoptik Taimi Paljak, et alates 1990ndatest on Eestis kuumapäevad ja -lained sagenenud.

Suvine linnakuumus ei kukuta kokku sildasid ega kanna minema katuseid, kuid aeglustab majandust ja maksab elusid. Ning probleem ei lahene, kui me jahutame ruume nii, et kütame kuumasaared veelgi kuumemaks, kirjutab energiaettevõtte Gren Eesti äride juht Margo Külaots.

Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.