Eesti meelemuutus lasi Euroopas läbi lahjema platvormitöö direktiivi
Vaidlus, kuidas platvormidel töötavate inimeste õiguste eest paremini seista, kestis Euroopa Liidus aastaid ning oli juba nurjumas. Kompromiss sai lõpuks võimalikuks, kui Eesti ja Kreeka Euroopa suurriikidele selja keerasid.
Euroopa liikmesriikidel tuleb kodus paika panna kriteeriumid, millal on digiplatvormide kaudu töötavad inimesed töötajad ja millal teenusepakkujad.
Foto: Andras Kralla, fotomontaaž
Euroopa Liidus teenivad mingit sissetulekut erinevatel platvormidel, põhiliselt kullerite ja taksojuhtidena, kümned miljonid inimesed. 2025. aastaks prognoositakse, et neid on 43 miljonit, ning töötlevas tööstuses töötavate inimeste arvu (29 miljonit) ületasid platvormid juba eelmisel aastal.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).