Ehitusplatsil julge küsida

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on ehitus spetsiifiline ala ja ehitajad oma ala spetsialistid, kellel on oma terminoloogia. “Sestap soovitame alati ehitajaga nn lihtkeeles kõik vajalikud detailid üle rääkida, mitte jääda endale arusaamatus erialases keeles rääkides ootama, et kõik laabub nii, nagu vaimusilmas on loodetud,” rõhutab ta 19. veebruaril ilmuvas Äripäeva Oma Maja erilehes.

Üks tüüpiline suhtlusprobleem tuleneb Soomani sõnul näiteks sellest, kuidas osapooled tõlgendavad musta ja valge karbi olemust. “Kindlasti tuleks koostada täpne nimekiri tehtavatest töödest, mitte tugineda naabrimehe kogemusele,” on ta veendunud, lisades, et ehitajatega suhtlemisel tuleb olla väga täpne, sest iga ebatäpsus võib kalliks maksma minna. Mitte ehitaja pahatahtlikkuse, vaid justnimelt tellija teadmatuse tõttu.

Meelemuutus ehituse ajal

“Veel üks näide – kui tellitakse vundamendi valutööd, siis ehitaja valabki vundamendi valmis, täpselt nagu tellitud,” räägib Sooman. “Alles hiljem, kui maja on valmis ehitatud, võib aga selguda, et puudu on drenaaž, hüdroisolatsioon ja soojustus.” Ta lisab ka, et kindlasti tuleb sedasorti kommunikatsioonihäirete vältimiseks tellida omanikujärelvalve, et ei tekiks ootamatuid lisakulusid ega muid üllatusi.

Ruukki Products ASi Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna müügijuht Rutt Lepp kinnitab, et tellijad ja kliendid ei tea sageli täpselt, mida nad soovivad ja millised on nende majanduslikud võimalused.

“Seetõttu tekib palju vääritimõistmist, lisatöid ning tülisid,” märgib ta. “Tellija või klient peaks koos arhitekti või projekteerijaga oma vajadused ja võimalused selgeks tegema, mitte ehituse ajal hakkama optimeerima.” Lepp lisab, et kliendid, kes teavad täpselt, mida tahavad, saavad ka selle tulemuse, mida soovisid.

Kui kliendil on küsimusi, siis tuleks need Lepa sõnul kohe esitada. “Sest kui on midagi muuta vaja, saab selle siis teha väiksemate kuludega ja ehk ka parema lahenduse,” on ta veendunud. “Kui küsida ei tihka ja lükata seda edasi, siis hilisem ümbertegemine võib olla võimatu,” kinnitab ta. “Tellija peaks aktsepteerima, et ehitaja on oma ala asjatundja – kui seda ei aktsepteerita, siis koostöö ei toimi.”

Kahesuunaline tänav

Ruukki Products ASi turunduskoordinaator Erkki Jaanholdi sõnul tegeleb nende ettevõte ehitustoodetega ning vead maksavad erakliendile ikkagi väga palju. “Seega oleme õppinud mõtlema vastupidiselt: me püüame ise proaktiivselt ennetada apsakaid ja möödarääkimisi,” ütleb ta. “Seetõttu käime tellimuste ja lepingute puhul üle ka kõige lihtsakoelisemad asjad, et kõik saaksid nende olemusest õigesti aru ning vääritimõistmisi ei tekiks.”

Jaanhold ütleb, et klient ei pea olema võimeline nii laias valdkonnas, nagu seda on ehitus, kõiges orienteeruma ja kõike küsida oskama. “Tasub lihtsalt valida pakkujad, kellel on pikk ajalugu ning usaldusväärne maine,” soovitab ta. “Kui aga ikkagi on tekkinud arvestatav möödarääkimine ja ei paista, et klient on pahatahtlik, siis oleme alati õigekstegemise kompenseerinud.” Ta lisab, et see ongi garantii, mida suured tootjad ja tegijad on võimelised pakkuma.

Räägitu tuleb kirja panna

Accurato Fassaadid OÜ juhatuse esimees Ruve Visnapuu ütleb, et enim levinud suhtlemisprobleem tellijate ja erinevate töövõtjate vahel seisneb selles, et esimene ei oska küsida ja teine ei pea vajalikuks rääkida. “Oluline on asjad kindlasti kirjalikult paika panna,” rõhutab ta. “Isiklikult olen kokku puutunud juhtumitega, kus isegi kohalikus omavalitsuses lubatakse vahel suusõnaliselt ühte, kuid hiljem on need kokkulepped kehtetud ja ei maksa enam midagi, kuna teemat pole kirjalikult arutatud.” Seega tuleks seda arusaamatuste vältimiseks kindlasti teha, on Visnapuu veendunud.

“Mul on endal ette tulnud juhtumeid, kus olen rääkinud firma juhataja või projektijuhiga asjad läbi ja leppinud kõikvõimalikes nüanssides kokku, aga mõned päevad hiljem objekti inspekteerides selgub, et keegi ei tea kokkulepetest midagi ning objektil töötavad inimesed ammugi mitte,” ütleb ta. Visnapuu märgib ka, et töövõtjatelt tuleks küsida alati pigem rohkem, kui lihtsalt eeldada, et teine pool ise kõike teab ja teeb, nii saab oluliselt ennetada tõenäoliselt tekkida võivaid arusaamatusi.

Kõik on võimalik, mõnikord

“Asju lihtsalt peab suutma näha suuremas plaanis, kuid detailsemana,” on Visnapuu kindel. “Kui näiteks ehitaja ütleb tellija soovi peale resoluutse ei, siis tuleks uurida, mis on selle keeldumise põhjuseks – kas ei soovi ehitaja enda mugavustsoonist välja tulla või on tegemist tõesti tellija utoopilise sooviga.” Visnapuu on veendunud, et odavaim lahendus ei suuda tihti garanteerida piisavat kvaliteeti. “Kui mõni ettevõte küsib näiteks omanikujärelevalve teenuse eest umbes kolm korda väiksemat tasu võrreldes meie ettevõtte pakutavaga, siis heidab tellija meie pakkumise pahatihti pikema jututa kõrvale. Samas, eelkõige tasuks uurida, mida teenus täpsemalt sisaldab,” leiab ta. “Kui insener objektil õieti kohal ei käigi ning tema “järelevalve” all ehitatakse ikkagi kas valesti või nii nagu tavaliselt, siis on raha tasutud tühja teenuse eest.”

Visnapuu arvates oleks hea, kui projekteerijad ja ehitajad räägiksid tellijatele põhjalikumalt lahti, mis on ühe või teise materjali või seadme plussid ja miinused, arvestades sealjuures tellija reaalseid vajadusi. “Kahjuks seda enamikel juhtudel ei tehta, kuna töövõtjale on oluline saada kätte eelkõige majanduslikult kasulik leping ning tellija ei oska neid küsimusi süvitsi esitada.”Visnapuu kogemused on ettevõttele tõestanud, et kui siduda projekteerijaga lepingud ehitusperioodi lõpuni ehk kuni ehitisele kasutusloa saamiseni, on tellija märksa rohkem kaitstud erinevate võimalike tekkivate probleemide eest, mis tavaliselt ilmnevad tööde teostamise käigus.

Kui projekteerijal aga puudub kohustus keset ehitustöid kasvõi mingid erinevad sõlmed lahendada, siis võib suure tõenäosusega juhtuda, et ehitaja soovib tellijalt selle eest kopsakat lisatasu. Seega võiks tellija projekteerijaga kaaluda autorijärelevalve lepingut ja ehitajaga sõlmitav leping peab samuti olema kivist.

Vali, millele raha kulutada

Visnapuu räägib, et kuigi nende põhitegevuseks on omanikujärelevalve ja projektijuhtimine, teostavad nad ka ekspertiise.

“Väga sageli puutume kokku kurva ­tõsiasjaga, et korteriühistu on võtnud paarikümneks aastaks laenu ja arvab, et on saanud hea omanikujärelevalve ja kvaliteetse ehitustöö, kuid 5 kuni 10 aasta pärast pöördutakse ühel või teisel põhjusel ekspertiisi poole,” ütleb ta. “Siinjuures tasuks alati läbi mõelda, kas ja miks seda vaja on – pole ju mõtet tellida kallist ekspertiisi selleks, et see ekspertiisi akt lihtsalt kuskile tolmu koguma jätta, kui ehitusfirmat näiteks selle aja peale enam üldse ei eksisteerigi.”

Visnapuu soovitab pigem investeerida projekteerimisse ja ehitusse veidi rohkem, kui tegeleda hiljem tagajärgede likvideerimisega.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor