Annika Kald • Jane Suu • 13. detsember 2018 kell 14:18

TOP: Jõgevamaa edukaim ettevõte on Vaimastveres

Äripäeva koostatud Jõgevamaa parimate ettevõtete edetabeli võitis põllumajandusettevõte, mis tegeleb sööda varumise ja piimakarja pidamisega.

Võitja on Vaimastvere Agro OÜ, mille juhatuse liikmed on Michel Rannala ja Jaanus Teras. Ettevõtte omanikud on Michel Rannala 50% ulatuses ja teine pool kuulub Elpa OÜ-le, mille omanikud omakorda on Kristjan Linkov ja Arnold Kannike.

Ärileht on varem kirjutanud, et Arnold Kannike on olnud seotud ettevõttega Leonarda Invest, mis oli seotud aastate eest pankrotti läinud Rapla Dairyga. Rapla Dairy omanik oli kunagi afgaani ärimees, ajaloolist lugu välismaa ärimehest saab lugeda SIIT

Äripäev tegi 2013. aastal ka loo sellest, kellele Rapla Dairy enim võlgu jäi. Äripäeva artiklite otsingust tuleb firma Leonarda Investi otsinguga lahti tänavu oktoobris ilmunud lugu, mis kandis pealkirja Rikaste TOPi suurimad kaotajad: aastaga võib haihtuda kümneid miljoneid. Selles edetabelis on 7. kohal ärimees Andrei Žukov, kes kaotas aastaga 14,1 miljonit. Žukov on Tallinna Äripanga suuromanik. Žukovile kuulub ettevõte Leonarda Invest, mis omab Tallinna Äripangast 48,45%.

Maakonnaleht Vooremaa kirjutas 2012. aastal, et Vaimastvere Agrol valmis uus lüpsilaut, kuhu mahub 372 lehma. Uue lauda ehitamine läks maksma 1,355 miljonit eurot. Toetust lauda ehitamiseks taotleti PRIAst, kust saadi 500 000 eurot. Ülejäänud summast tuli lõviosa Tallinna Äripangast. Maakonnalehes seis toona, et uue lauda avamisele ei saanud kohale tulla Vaimastvere Agro omanik Antonina Kiseljova. Teda esindas koostööpartner Michel Rannala.

Lehmalaut.   Foto: Raul Mee

OÜ Vaimastvere Agro on põllumajandusettevõte, mille peamine tegevusala on piimakarjakasvatus. 2017. aasta aruandes seisab, et ettevõtte kasutuses oli ligikaudu 700 ha maad. Ettevõttel on ka suur rendimaade osakaal. Kasutuses olevalt pinnalt toodeti omatarbeks koresööta, sisse ostetakse rapsikooke ja muud energiasööta. Mõõdukal määral tegeletakse ka teraviljakasvatusega. Piima müük moodustab enamiku Vaimastvere Agro realisatsioonist, piima kogus tõusis 2017. aastal., oluliselt tõusis ka kokkuostuhind.

Vaimastvere Agro põllumajandusliku tootmise peamine toodang oli 2017. aastal toorpiim (88,5% realisatsioonist) ja elusloomade müük (5,57%). Ettevõte sai 2017. aastal kasumit 521 696 eurot, 2016. aastal oli kasum 41 eurot.

Farmis peetakse 435 lüpsilehma ja 362 noorlooma. Ettevõte kasutab sõnnikut senisest enam orgaanilise väetisena rohumaade väetamisel, mille tulemusena vähenevad kulud sisseostetavale mineraalväetisele. Keskkonnaohtlikkuse vähendamiseks on renoveeritud sõnnikuhoidla. Ettevõttel on jätkuvalt suur osakaal kohaliku elanikkonna tööhõives. Ettevõtte töötajaskond on suhteliselt stabiilne, tööjõu voolavust ei esine. Keskmine töötajate arv 2017. aastal oli 21, palgakulud aastas kokku olid 211 410 olid eurot, (2016. a 192 357 eurot).

Investeeringud ja plaanid

Suuremad investeeringud 2017. aastal olid traktor New Holland T4.105 ja vaalutaja Pöttinger EUROTOP 962 C ost, samuti Kangromardi, Saariku ja Farmi kinnistu soetamine.

2018. aastal plaanitakse jätkuvalt keskenduda piimatootmisele. Noorkarja kasvatatakse põhikarja uuenduseks ning pullnoorkari realiseeritakse.

2018. aastal plaanitakse rajada uus lüpsilaut, et parandada loomade pidamistingimusi.

Michel Rannala tegemistest Järvamaal on kirjutanud ka maakonnaleht Järva Teataja.

Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika

2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.

Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee

Hetkel kuum