5 november 1995

Kas Läänemeres on naftat?

Minu teada on, aga väga vähe. Arvestades selle piirkonna geoloogilist struktuuri võib eeldada üsna piiratud naftavarusid. Ma ei tea, kas sinna tasub miljardeid investeerida, see on loterii.

Mitte just eriti mõistlikku suhtumist on maailmas nii palju, et midagi imeväärset ei ole ka Läti-Leedi piiritülis. Saadiku kojukutsumine leedukate poolt on muidugi tõsine märguanne. Läti poolt olnuks loogiline enne AMOCO ja OPABga lepingu sõlmimist naabritega midagi merepiiri osas kokku leppida. Aga teisalt, kuna lepingus on klausel, et puurimistega saab alustada pärast piiri fikseerimist kahe riigi vahel, siis on ju kõik korras, ma ei saa aru, miks siin tülitsema peaks. On olemas reeglid, kuidas merepiire veetakse ja neid reegleid tuleb lihtsalt mõlemal poolel täita. Enne niikuinii sellele naftaraasukesele, mis seal on, ligi ei pääse.

Mis puudutab Eesti-Läti merepiiri, mis samuti on fikseerimata, siis Läti lihtsalt soovib ebanormaalset merepiiri, Läti ei soovi täita rahvusvaheliselt tunnustatud reegleid. Võimalikku naftamaardlat Ruhnu lähedal ei tahaks kommenteerida, aga ütleksin niipalju, et see, mis toimus Ruhnu ümbruses, ei olnud räimesõda. Rohkem ma ei ütle, no comments.

Kui selline firma nagu AMOCO on seal juba midagi torkimas ja mingeid lepinguid teeb, siis midagi peab seal olema. Nemad juba tühja-tähja pärast oma aega raiskama ei hakka. OPABi nime kuulen esimest korda, aga AMOCO on küll sellise kaliibriga firma, et mingisuguse blufi peale lepinguid ei sõlmi. Iseasi on see, kui kalliks läheb nafta ammutamine merepõhjast, kui suured on need reaalsed ressursid ja mis nendega peale hakatakse. Vaevalt nüüd Baltimaade Kuveidiga tegemist on, tohutuid varusid seal olla ei saa.

Uurimine ja nafta tegelik kättesaamine on kaks eri asja. Seda räägiti ammu, et Leedus on naftat. Naftat on erinevates maailma piirkondades tegelikult tohutult palju, aga suuremalt jaolt on seda ühes kohas niivõrd vähe, et see, mis kätte saadaks, ei tasu puurimist ja tehnoloogia kohaletoomist ära.

Naftat võib olla igal pool ja maavärinadki võivad igal pool tulla, valmis tuleb olla kõigeks, aga arvan, et põhiliselt võib seal olla räimi, kilusid, heeringaid ja muid kalu.

Kui Ruhnu naftast rääkida, siis... Eestil on pidevalt nii raske eelarvet kokku panna, pidevalt on vähe raha. Kui Ruhnu all oleks nafta, siis jääks üle ainult lätlastega kokku leppida ja raha ära jagada. Käisin suvel Ruhnus, kohalikud inimesed ei rääkinud mulle naftast midagi, vaata, kuidas rahvas vaikib valitsuse ees. Aga kui tõsiselt rääkida, naftat seal küll ei ole.

Eesti-Läti merepiir on praegu läbirääkimiste küsimus. Halb ta muidugi on, et meil on lätlastega üksnes tinglik kontrolljoon, aga olen veendunud, et asi laheneb lähema aasta jooksul. Kalamehed lahendaksid vaidlusaluste territooriumite küsimuse omavahel ilusti ära. Kui ka poliitikud oleksid natuke aktiivsemad räime- või kilusõda lahendama.

Siis peaksin küll hiromant olema, kui oskaksin seda öelda. Faktilised andmed selle nafta kohta on liialt ebamäärased, et midagi suure kindlusega väita. Kõigepealt tuleks ikkagi teha uuring, mida seal mere all on. Niimoodi sõdida selle territooriumi pärast küll ei tasuks. Hea, kui riigipiir oleks enne uuringuid kindlaks määratud või et pooled oleks kokku leppinud, mil moel need uuringud toimuvad ja mil moel nende tulemusi kasutatakse. On päris selge, et selline tüli kummalegi poolele head ei tee, aga eks me ole kõik õppimisvõimelised ja küllap naabrid ka selle konflikti lahendamisega hakkama saavad.

Läti-Eesti merepiiri osas on veel vaja rääkida ja need läbirääkimised on ju käinud, vahepeal küll veidi dramaatilist iseloomu võttes. Arvan, et on hästi, kui me oma piiriga saaksime ühele poole selle sajandi jooksul. Ei näe väga kiireid arenguid, arvestades seda, mis praegu Venemaal toimub. Aga Lätiga on see pigem kättevõtmise asi mõlemalt poolelt.

Arvan, et suvine konflikt väärib ikkagi tõepoolest vaid räimesõja nime. Põhjus on loomulikult korrastamata suhted riikide vahel ja piir on üks esimene asi, mis igal juhul peaks riikidevahelistes suhetes olema läbi räägitud ja kokku lepitud. Maailma ajaloost on teada, et kõige raskemad tülid tekivad maatüki pärast.

Hetkel kuum