«Sel päeval, kui endises Jugoslaavias hakkab kehtima püsiv rahu, algab seal tohutu ehitustöö,» väidab Rootsi ekspordinõukogu esindaja Cnattingius.
Sellesse piirkonda investeerimise programm on praegu väljatöötamisel. Maailmapanga arvutuste kohaselt on ainuüksi kõige enam kannatanud piirkonna, Bosnia-Hertsegoviina jaoks kohe vaja kolm miljardit dollarit.
Ametlikke arvutusi kogu kriisipiirkonna taastamise kulude kohta ei ole veel tehtud. Esialgse summana on mainitud 68 miljardit Eesti krooni. Arvatavasti hakkavad taastustöid koordineerima ÜRO ja Euroopa Liit.
Suurimad investeeringud lähevad jõujaamade, teede, telekommunikatsioonide, vesivarustuse taastamiseks jm infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Rohkesti läheb maksma ka sadade tuhandete purustatud korterite asemele uute elamute ehitamine.
Esimesed taastustööd on tegelikult juba alanud. Nimelt sai Prantsuse-Horvaatia ühisfirma oktoobris tellimuse ehitada Horvaatias autoteid kuue miljardi Prantsuse frangi eest.
Cnattingius kinnitas, et traditsiooniliselt on Saksa ja Prantsuse firmad sellistel puhkudel väga aktiivsed ja tihti saavad nad tõhusat toetust oma riigi valitsuselt.
Kui suurematest Rootsi firmadest teevad Ericsson ja SKF ise Horvaatias eeltööd tulevaste tellimuste hankimiseks, siis Rootsis jälgib rahuprotsessi arengut teraselt ekspordinõukogu, kelle arvates pakub ülesehitustöö endises Jugoslaavias rohkesti võimalusi Rootsi väikefirmadele ja tehnilistele konsultantidele. DI
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.