«Me ei ole jäänud isolatsiooni,» väitis Godal. «Peame kogu aeg dialoogi ministrite ja ametnike tasandil ning osaleme Euroopa arengus.»

Norras ei ole valgus kustunud ning firmad pole ei osaliselt ega tervikuna riigist lahkunud. Välisinvesteeringuid on riiki tehtud endises tempos. Firmade sissetulekud on suuremad kui ei kunagi varem ja pangad vabanevad varem halbadest laenudest tingitud kahjumitest. Norra oli juba enne rahvahääletust üsna rahvusvahelise suunitlusega riik ja selles osas pole toimunud mingeid muudatusi.

Norra 190,8 miljardi Eesti krooni suurusest ekspordist on seni 81 protsenti läinud Euroopasse. Traditsioonilised eksportkaubad on nafta, laevad, rauamaak ja metallid. Kolmveerand aastaga on eksport suurenenud 14,6%.

Põhilised Norra eksporditurud on Saksamaa (28 miljardit Eesti krooni), Rootsi (25,4 mld) ja Suurbritannia (23,2 mld).

Euroopa järel on Norra eksporti läinud Aasiasse 8,6% ja Põhja-Ameerikasse 7,6%. Norra eksport Eestisse on kahekordistunud, kuid moodustab tagasihoidliku 253,8 miljonit krooni.

Ehkki Norra ei kuulu Euroopa Liitu, on Norra valitsusel selge ettekujutus, kuidas tuleks seda organisatsiooni arendada.

Ühenduse ida poole laienemise kohta arvab Norra, et kõik Euroopa Liiduga ühineda soovijad peavad sinna ka pääsema. Euroopa Liidu tegevus peaks Norra meelest olema senisest avatum ja energilisemalt tuleks võidelda rahvusvahelise kuritegevusega.

«Põhjamaade koostöö on meile äärmiselt tähtis, kuid samas anname endale aru, et Rootsi ja Soome Euroopa Liidu uute liikmetena peavad koostööd Brüsseliga oluliseks. Arvan, et teised Põhjamaad seisavad Euroopa Liidus vääriliselt ka Norra huvide eest,» ütles Norra välisminister Godal.

Norra tulevase Euroopa Liiduga ühinemise võimaluste kohta arvas Godal, et kui Euroopa Liit areneb vabaks rahvusriikide ühenduseks, mitte föderaalseks liiduks, ning kui see laieneb ida ja lõuna suunas ja hõlmab juba 25 riiki, oleks ime, kui Norrat poleks nende seas. DI