14. detsember 1995
Jaga lugu:

Eesti võrreldes teiste Euroopa väikeriikidega

President Lennart Meri hiljuti ÜROs välja käidud idee -- korraldada Tallinnas väikeriikide kohtumine -- on tekitanud nii küsivaid pilke kui otseseid küsimusi. Põhjuseks idee ootamatuse kõrval ka teadmatus, kui palju noid väikeriike maailmas on.

Riigi suurust võib hinnata paljude kriteeriumide abil -- maa-ala, rahvaarv, «rahakott», tootmine, sõjaline võimsus jne. Siinne on katse tutvustada Euroopa neid väikeriike, mis maa-alalt on Eesti suurused või meist väiksemad.

Eestist väiksemaid riike on Euroopas käesoleva aasta 1. detsembri seisuga ühtekokku neliteist: Albaania, Andorra, Belgia, Holland, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, San Marino, Sloveenia, ?veits, Taani, Vatikan (linn-riik).

Neist neli -- Belgia, Holland, Luksemburg ja Taani -- on Euroopa Liidu liikmed. Elanikke on vaadeldavates Euroopa väikeriikides koos Eestiga kokku 47 500 000, mis on arvestatavalt häälekas inimhulk (ligikaudu 10% Euroopa elanikkonnast).

Kogumiku «The Statesman's Year-Book statistical and historical annual of the states of the world for the year 1995--1996" abil on kõige üldisemad andmed tabelis 1.

Vaadeldavate riikide pealinnade «tõmme» või elanikkonna «arukas» jaotus riigi maa-alas väljendub pealinna elanikkonna protsendis riigi elanikkonnast. Selles osas on esikolmik selline:

1. Vatikan (linn-riik) 100,0%

2. Andorra-la-Vella (Andorra) 35,8%

3. Tallinn (Eesti) 27,3%

(kusjuures keskmine näit riigiti on 20,7%).

Jõukuse üldistatud näitaja GNP (gross national product ehk rahvamajanduse kogutoodang) alusel on Eesti olemasolevate andmete järjestuses viimasel kohal.

Kommunikatsiooni- ehk kaugsuhtlusvõimet iseloomustab nn telefonitihedus. Kodutelefone 100 elaniku kohta on Eestis 18, millega ta edestab Albaaniat ehk ka Moldovat (väikeriikide keskmine näit on 62). Muide, telefonitihedus, mis on ka omalaadne alus andme- ja arvutisidele, on infoühiskonnas üks kõige olulisem näitaja, mille järgi riigi majanduslikku taset määrata.

Kas Eestis võiks olla rohkem elanikke? Kas meie maa-alale mahuks enam? Tabelis 2 toodud elaniketiheduse (inimest ühel ruutkilomeetril) andmed osundavad, et mahuks küll. On ju kolmel teisel üle 40 000km² maa-alaga riigis elaniketihedus vahemikus 120--315. Seega võiks Eesti elanikkond sellest eeskuju võttes olla 5,5--13,5 miljonit... (kui sellest oleks 70--80% eestlasi, poleks vist halb tulem.)

Riigi arengus võib oma osa etendada ka asjaolu, kui tihedalt ehk kui täielikult ollakse naabritest «piiratud», kas on vaba pääs näiteks merele. Maismaanaabrite ja merelepääsu osas on kõige «vabam» saar-riik Malta ja kõige vähema «vabadusastmega» linn-riik Vatikan. Enim maismaanaabreid -- neli -- on Sloveenial ja Belgial.

Ja veel vihje vaadeldud riikide majandusstruktuurile. Teatmikes antud jaotuse põhjal on keskmine pilt alljärgnev (kogu lisandväärtuse alusel):

-- põllumajandus, metsandus, kalandus 4,4%

-- tööstus 27,6%

-- teenindus 68,0%

Siintoodu on üks võimalus väikeriike vaadelda. Mõeldav on suurust/väiksust määratleda ka rahvaarvu, majandus-, kultuuri-, teadus- vm potentsiaali ja -panuse alusel maailma ühiskatlas jne. Võib-olla on õigeim jaotusalus aga mõni komplekskriteerium, olulisemate näitajate koondhinnang.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas