• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 22.12.95, 00:00

Riigikogu võttis vastu 1996. a riigieelarve

Rahandusminister Mart Opmanni teatel suurenes riigieelarve maht peamiselt alkoholi-, tubaka-, mootorikütuse- ja mootorsõidukiaktsiisi ning ülelennu navigatsioonitasu suurendamise tulemusel. Eelarve vastuvõtmist ei pooldanud mõõdukad, Isamaaliit ja parempoolsed.
Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson põhjendas vastuhääletamist sellega, et kõik riigieelarvega seotud seadused olid vastu võetud ülepeakaela ja kogu eelarvega seotud töö oli mehaaniline.
Mart Opmann lausus, et riigikogu muutis eelarvet tunduvalt paremaks, kuid valitsuse esitatud ideed ja põhimõtted jäid samaks. Mitu riigieelarve seaduse eelnõus tehtud muudatust oli Opmanni sõnul tingitud sellest, et president jättis välja kuulutamata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse.
Eelarve tuludest moodustab käibemaks 5,245 miljardit krooni, üksikisiku tulumaks 4,202 miljardit, ettevõtte tulumaks 900 miljonit, alkoholiaktsiis 850,6 miljonit, mootorkütuseaktsiis 642 miljonit, tubakaaktsiis 309 miljonit, mootorsõidukiaktsiis 90 miljonit ja hasartmängumaks 52,8 miljonit krooni
Ministeeriumidest eraldati sotsiaalministeeriumile 2,063 miljardit krooni, haridusministeeriumile 1,905 miljardit, siseministeeriumile 1,323 miljardit, teede- ja sideministeeriumile 1,035 miljardit, rahandusministeeriumile 561,3 miljonit, kultuuriministeeriumile 543,1 miljonit, kaitseministeeriumile 532,9 miljonit, justiitsministeeriumile 421,3 miljonit, keskkonnaministeeriumile 291,5 miljonit, põllumajandusministeeriumile 233,4 miljonit, välisministeeriumile 231,4 miljonit ja majandusministeeriumile 198,2 miljonit krooni.
Riigikantseleile eraldati 146,2 miljonit krooni, riigikogule 98,2 miljonit, presidendi kantseleile 16,3 miljonit, riigikontrollile 12,1 miljonit krooni. Laenude tagasimaksmiseks ja intresside tasumiseks kulub kokku 150 miljonit krooni ja teisteks kuludeks 3,33 miljardit krooni. Valitsuse reservfondi suurus on järgmisel aastal 143,5 miljonit krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele