• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu võttis vastu 1996. a riigieelarve

    Rahandusminister Mart Opmanni teatel suurenes riigieelarve maht peamiselt alkoholi-, tubaka-, mootorikütuse- ja mootorsõidukiaktsiisi ning ülelennu navigatsioonitasu suurendamise tulemusel. Eelarve vastuvõtmist ei pooldanud mõõdukad, Isamaaliit ja parempoolsed.
    Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson põhjendas vastuhääletamist sellega, et kõik riigieelarvega seotud seadused olid vastu võetud ülepeakaela ja kogu eelarvega seotud töö oli mehaaniline.
    Mart Opmann lausus, et riigikogu muutis eelarvet tunduvalt paremaks, kuid valitsuse esitatud ideed ja põhimõtted jäid samaks. Mitu riigieelarve seaduse eelnõus tehtud muudatust oli Opmanni sõnul tingitud sellest, et president jättis välja kuulutamata sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse.
    Eelarve tuludest moodustab käibemaks 5,245 miljardit krooni, üksikisiku tulumaks 4,202 miljardit, ettevõtte tulumaks 900 miljonit, alkoholiaktsiis 850,6 miljonit, mootorkütuseaktsiis 642 miljonit, tubakaaktsiis 309 miljonit, mootorsõidukiaktsiis 90 miljonit ja hasartmängumaks 52,8 miljonit krooni
    Ministeeriumidest eraldati sotsiaalministeeriumile 2,063 miljardit krooni, haridusministeeriumile 1,905 miljardit, siseministeeriumile 1,323 miljardit, teede- ja sideministeeriumile 1,035 miljardit, rahandusministeeriumile 561,3 miljonit, kultuuriministeeriumile 543,1 miljonit, kaitseministeeriumile 532,9 miljonit, justiitsministeeriumile 421,3 miljonit, keskkonnaministeeriumile 291,5 miljonit, põllumajandusministeeriumile 233,4 miljonit, välisministeeriumile 231,4 miljonit ja majandusministeeriumile 198,2 miljonit krooni.
    Riigikantseleile eraldati 146,2 miljonit krooni, riigikogule 98,2 miljonit, presidendi kantseleile 16,3 miljonit, riigikontrollile 12,1 miljonit krooni. Laenude tagasimaksmiseks ja intresside tasumiseks kulub kokku 150 miljonit krooni ja teisteks kuludeks 3,33 miljardit krooni. Valitsuse reservfondi suurus on järgmisel aastal 143,5 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).