Reformierakond vabastab ettevõtja tulumaksu tasumisest

Kolmapäeval esitas reformierakond riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu, mille järgi ettevõtluse tuludelt tulumaksu ei maksta.

Tulumaks peetakse kinni vaid siis, kui raha lahkub ettevõttest töötajatele, omanikele või kingituste kaudu kolmandatele isikutele, kommenteeris eelnõu üks autoreid Heiki Kranich.

Ettevõtja jaoks on see hea mõte, mis aitab investeeringuid suurendada, märkis ühe Eesti edukaima ettevõtte, ASi Saku Õlletehas peadirektor Cardo Remmel. «Peame siin aga saavutama õige tasakaalu, sest ka omanik tahab dividendidena tulu saada,» lisas ta.

Väikeettevõtjate esimene reaktsioon on ülimalt positiivne, lausus konsultatsioonifirma Siar Bossard assotsieerunud partner Jaak Leimann. «Kodanikuna tekib aga küsimus, mille arvel see toimub,» küsis ta retooriliselt.

Kui reformierakonna esitatud seaduseelnõu rakendunuks alates 1. jaanuarist, oleks riigieelarves ettevõtte tulude laekumisest kaks kolmandikku ehk ligi 600 miljonit krooni puudu, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.

Parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees Endel Eero möönis, et idee soodustada investeeringuid ja uute töökohtade loomist on hea. «Arvestades töökoormust, peaks meil olema viiendik inimesi töötud,» väitis ta. Eero lisas, et praegu on kogu töötute armee madala töökoormuse ja väikeste palkade taha ära peidetud.

«See lõhnab ligi kolmeprotsendilise käibemaksu tõusu järele,» oli Eero kommentaar eelnõu kohta. Heiki Kranich ei välistanud käibemaksu tõusu kahe protsendi võrra. Eelnõu autor väitis ka, et toime tulla võib parema kulude planeerimise kaudu ja see ei too endaga kaasa maksutõusu.

Olev Raju kinnitas, et kaheprotsendiline käibemaksu tõus kataks eelarvesse tulumaksuvabastusega tekkiva augu ära. Tema sõnul on reservi ka kulude planeerimisel, kuid selle arvel võib saada ainult kuni sada miljonit krooni. «See on isegi optimistlik hinnang,» sõnas Raju.

Endel Eero ei välistanud mõne aktsiisimaksu tõusu. Raju sõnul on maksude tõstmise kõrval teisigi võimalusi eelarve täitmiseks. Võimalike variantidena nimetas ta osa haridussüsteemi tasuliseks muutmist või mõne valdkonna erasektorisse andmist.

«Põhimõttelised otsused peavad olema selged enne järgmise aasta riigieelarve esimese variandi kokkupanekut märtsis,» möönis Olev Raju.

Uue seaduseelnõu rakendumisega satuksid löögi alla palgatöölised, väitis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt.

«Kõik palgatöölised hakkavad ettevõtjateks ja firma ei pea palgal mitte töölisi, vaid teeb tööd üksikisikutest ettevõtjatega, kes tegelevad ettevõtlusega,» ei välistanud Hunt võimalust. Soodustusi püütakse kõikjal ära kasutada, lisas ta.

Kuidas käitub väikeettevõtja, kas ta muudab minimaalseks palgakulutused ja sellega ka sotsiaal- ja tervisekindlustusmaksud, nagu praegu juba tehakse, ning maksimeerib kasumi, esitas küsimuse Jaak Leimann. «Kas ei hakka ettevõtjad ja omanikud kinnisvarasse investeerima?» küsis ta. Leimann lisas, et inflatsioonirikkas majanduses on esitatu üks võimalikest strateegiatest.

Ettevõtjad on väga huvitatud reformierakonna väljapakutud eelnõu rakendumisest. ASi Norma eelmise aasta tulumaks oli ligi 18 miljonit krooni, ütles firma peaökonomist Raivo Harand. «Sellest 95 protsenti jääks eelnõu rakendudes ettevõttesse,» lisas ta.

ASi Eesti Gaas tulumaks oli mullu ligi kümme miljonit krooni, teatas ettevõtte ökonoomikadirektor Vaike Pällo. «75--80 protsenti sellest jääks eelnõu järgi ettevõttesse,» lisas ta.

Pällo ei välistanud, et Eesti Gaas suunab tulevikus raha dividendide maksmise asemel investeeringuteks. «Gazprom, Ruhrgas ja Eesti riik mõtlevad tuleviku tulule,» ütles ta, viidates firma omanikele.

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse rakendumise korral jõustuks ta 1. jaanuaril 1997. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu koostasid reformierakonna rahandus- ja majanduskomisjoni liikmed ning fraktsiooni nõunikud.