- OMX Baltic−0,44%299,37
- OMX Riga−0,42%889,78
- OMX Tallinn−0,47%2 061,44
- OMX Vilnius−0,39%1 201,28
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,16%8 820,39
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,95
- OMX Baltic−0,44%299,37
- OMX Riga−0,42%889,78
- OMX Tallinn−0,47%2 061,44
- OMX Vilnius−0,39%1 201,28
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,16%8 820,39
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa muudab suhtumist
Pärast aastakümnetepikkust ükskõiksust on Euroopa hakanud rikkasse ja kiire majandusarenguga Aasiasse suhtuma suurema lugupidamisega. Kui varem huvitas Aasia Euroopat eelkõige odava tööjõu, suurte turgude ja loodusvarade pärast, siis praegu huvitavad neid Vaikse ookeani riikide infrastruktuuri projektid, kuhu sajandi lõpuni on kavas investeerida kuni triljon dollarit.
Euroopa poolt osalevad tippkohtumisel 15 ELi liikmesriiki ja Aasia poolt seitse Kagu-Aaasia riikide assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriiki: Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Tai, Filipiinid ja Vietnam ning lisaks majanduslikult tugevad Jaapan ja Lõuna-Korea ning tõusev suurus Hiina.
«Tippkohtumine tähistab muutust Euroopa suhtumises Aasiasse,» ütles Euroopa komisjoni liige sir Leon Brittan. «See on esimene kord, kui Euroopa liidrid kohtuvad Aasia juhtidega kui võrdväärsete partneritega. Euroopa-Aasia tippkohtumise ettepaneku tegi Singapuri peaminister Goh Chok Tong eelmisel aastal ja EL haaras sellest õhinal kinni.
Olles aastakümneid hõivatud Teise maailmasõja järgse ülesehitustööga ja olles tihedalt seotud Põhja-Ameerika turgudega, on Euroopa etendanud teisejärgulist osa Aasia tiigermajanduste kasvus.
Ehkki Euroopa ja Aasia aastane kaubavahetuse maht on üle 230 miljardi dollari, on Euroopa erainvesteeringud selles piirkonnas suhteliselt väiksed.
Ja Euroopal on võtnud Ühendriikidest tunduvalt rohkem aega möönmaks, et Aasia Vaikse ookeani piirkond on viimasel ajal kujunenud ülemaailmse majanduskasvu peamiseks ergutajaks.
Euroopa komisjoni ametniku Emiliano Fossati sõnul on Euroopa Liit arendanud koostööpoliitikat seni kõigi teiste maailma piirkondadega, välja arvatud Aasia.
Pööre suhtumises Aasiasse toimus ELis 1994. aastal, mil väljatöötatud Aasia-strateegias soovitati ELi liikmesriikidel suurendada kohalolu Aasias, et tugevdada oma juhtivat osa maailma majanduses.
ELi strateege teeb murelikuks, et EL on kõrvale jäänud kahest uuest majandusblokist ehk ASEANi vabakaubanduspiirkonnast (AFTA) ning Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorumist (APEC), mille eesmärk on muuta aastaks 2020 omavaheline kaubavahetus ja investeeringud täiesti vabaks.
APECi liikmesriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) moodustab 12 triljonit dollarit, mis on enam kui pool ülemaailmsest SKTst. Ja ehkki AFTA on APECist tunduvalt väiksem, on tal auahne plaan alandada aastaks 2003 81% omavahelistest tollitariifidest alla 5%, mille tulemusena tekib ülitugev turg, mis hõlmab 450 miljonit inimest, kelle keskmine aastasissetulek on 1000 dollarit.
Tulevast tippkohtumist raskendavate probleemide seas tuleks mainida ELi taunivat suhtumist Birma sõjaväehunta seaduslikkusesse, samuti laste tööjõu kasutamisse näiteks Tais. Aasia riigid omakorda protestivad Prantsusmaa tuumakatsetuste vastu Vaiksel ookeanil ning osaliselt selle mõjul on ASEANi riigid otsustanud sõlmida Kagu- Aasia tuumavaba tsooni lepingu. Kuid ilmselt jäävad nende probleemide lahendamisel lõpuks peale poolte pragmaatilised majandushuvid.
Tulevase tippkohtumise mõju ainsaks kahandavaks asjaoluks on suurriigi India kõrvalejäämine sellest. GN
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele