- OMX Baltic0,23%299,49
- OMX Riga−0,21%888,99
- OMX Tallinn0,14%2 061,57
- OMX Vilnius0,05%1 204,44
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 1000,21%8 959,79
- Nikkei 225−0,28%39 459,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,6
- OMX Baltic0,23%299,49
- OMX Riga−0,21%888,99
- OMX Tallinn0,14%2 061,57
- OMX Vilnius0,05%1 204,44
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 1000,21%8 959,79
- Nikkei 225−0,28%39 459,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inflatsiooni ja töötuse vastuolu Euroopas
Kui vaadelda maailmamajandust viimasel poolsajandil inflatsiooni ja töötuse vaatevinklist, võib piiri tõmmata 1979. aasta kohale, mil lõppes tõusva inflatsiooni ja madala intressi ning väikese töötuse periood ja algas alaneva inflatsiooni, tõusva intressi ja suure töötuse periood.
Kuna pärast Teist ilmasõda peljati Esimese ilmasõja järel ja 1930. aastatel valitsenud suure töötuse kordumist, selgitas doktor Rudolf Jalakas, siis hoiti intressid madalal ja kapital võimalikult odav. Suurt töötust ei tekkinudki, kuid samal ajal kasvas nõudlus odava kapitali järele, mille tagajärjel majandus kuumenes üle ja inflatsioon tõusis.
See inflatsiooniline areng kulmineerus 1970. aastatel, kui naftariigid tõstsid kahes etapis, 1973. ja 1979. aastal, õlihinna kümnekordseks. Jaapani aastainflatsioon kerkis siis 30 protsendini, mis nüüd kiputakse ära unustama, nentis Rudolf Jalakas.
1979. aastal sai tööstusriikidel inflatsioonist mõõt täis ja majanduspoliitika eesmärgiks seati inflatsiooni ohjeldamine. Nüüd on see periood kestnud 25 aastat ja inflatsioon on peaaegu olematu, Saksamaal näiteks alla 2%, kuid järjest tõsisemaks probleemiks on kujunemas massiline tööpuudus.
Lääne-Euroopal, kus tööta on ligi 20 miljonit inimest, tuleb nüüd valida, kas jätkata senist poliitikat, mis ei taga tööd teha soovijatele rakendust, või siis tuua hõive huvidele ohvriks raha väärtus ja leppida inflatsiooni mõningase tõusuga.
Muuseas, viimane Euroopa riik, kes loobus täieliku hõive poliitikast, oli Rootsi. Rootsi on inflatsiooni summutanud niisuguse hooga, et esimest korda viimase 50 aasta jooksul ületab Rootsi töötus Euroopa keskmise.
1980. aastatel tõusid Rootsis palgad peaaegu kaks korda rohkem kui võistlevates maades. Et konkurentsis püsida, tuli krooni kurss vabaks lasta, mille järel see devalveerus 30%. Seetõttu Rudolf Jalakas ei usu, et Rootsi saaks peatselt astuda Euroopa valuutaliitu, kuna seal ei ole tal enam mingit võimalust krooni devalveerida, kui palgad peaksid tugevate ametiühingute mõjul jälle konkurentide omi edestama.
Kahtlemata on töötusel oma stimuleeriv toime. Üks ameerika teadlane on öelnud, pannes end töölise olukorda: miski ei tõsta minu töötahet rohkem kui mees värava taga, kes ootab minu kohta. Teiseks on töötus küllalt efektiivne vahend palgatõusu tagasihoidmisel.
«Majandust võib korraldada muidugi mitut moodi. Ent kui oleks minu teha, kas valida 2protsendiline töötus ja 10protsendiline inflatsioon või 10protsendiline töötus ja 2protsendiline inflatsioon, siis mina eelistaksin esimest varianti, sest tööta olek mõjub inimesele väga halvasti,» ütles Rudolf Jalakas lõpetuseks.
Näis, mis tee valib Euroopa.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele